Birgit Püve, Eesti Ekspress, raamatu “Eesti Pressifoto 2011” toimetaja
World Press Photo võidutöö, mis kujutab naist hoidmas Jeemeni presidendi vastases meeleavalduses viga saanud poega. Foto: Samuel Aranda, New York Times
Napilt sai maailma aasta pressifoto valitud, kui puhkes diskussioon selle üle, mis sõnumit foto õigupoolest kannab. Neile, kes orienteeruvad maailma kunstiajaloos või valdavad kristlikku ikonograafiat, ei jäänud märkamata töö sarnasus Michelangelo “Pietàga” – sellel hoiab Neitsi Maarja süles Jeesuse surnud keha, nagu surub burkasse riietatud Jeemeni naine süles enda vastu haavatud poega võidufotol. Araabia kevadest pärit stseeni sarnasust renessansiaegse meistriteose ja selle erinevate tõlgendustega on võimatu ignoreerida.
Selles peitubki pildi sõnumi tuum, aga ühtlasi ka potentsiaalne probleem.
Mida võiks kaasa tuua ühe moslemimaa sündmuste kirjeldamine nii ilmselt kristlikus visuaalses keeles? Eriti, kui arvestada lääne ja islamimaade läbisaamist viimase kümnendi jooksul? Ärksamad fotokriitikud muutusid ärevaks.
Loodetavasti jääb torm siiski tulemata, sest inimlik kannatus, millest samuti foto räägib, on inimlik kannatus ka religioossetest tõekspidamistest hoolimata. Ent fakt on, et hispaanlasena esindab Jeemenis New York Timesi ülesandel foto teinud Samuel Aranda läänelikku mõtteviisi, jäädvustades hetke Araabia kevadest just enda taustsüsteemi arvestades. See omakorda valiti parimaks küll maailma 125 rahvusest kandideerinud fotograafide tööde seast, aga valikuga kinnistati omakorda sama, läänelikku mõttemalli – nii, nagu meie siin Euroopas asju näeme. Ja nagu oleme juba saanud näha, jätkub kinnistamine veel suurema hooga pärast rahvusvahelise žürii tunnustust kogu maailma meedias.
Lihtsamalt öeldes ongi Aranda töö pannud kriitikud rääkima sellest, kui üheplaaniline on maailma pressifoto. Me ei tea ega püüagi teada saada, mis toimub naise peas, kes poja varjamatult embusse on haaranud. Kuidas moslemid sama hetke mõistaksid. Ei, see ei tähenda ka, et me peaksime hakkama avaldama Al Jazeera vaadet asjadest, aga fotograafide elementaarsete tehniliste oskuste kõrval ei saa jätta tähelepanuta fotode alltekstide lugemise oskust. Eelkõige peavad seda valdama fotograafid ise.
Nii et võib-olla ei olegi sõnum niivõrd islamimaailmale, mida me ei tunne. Vaid see on sõnum kõigile fotograafidele, kes alluvad liiga kergekäeliselt lääne mõttemaailma stereotüüpidele ja ei rutta maailma ning selles aset leidvaid sündmusi tõlgendama kogu selle keerukuses ja mitmetahulisuses.
Arvamusartikkel ilmus Eesti Ekspressis 1. märtsil 2012.
Eesti Ajalehtede Liit, Eesti Pressifotograafide Liit ja Nikon avalikustasid täna Eesti Pressifoto 2011 võitjad. Aasta Pressifoto 2011 peapreemia ja parima uudisfoto preemia pälvis Delfi fotograaf Andres Putting fotoreportaažiga “Suusakuninga tõehetk” Andrus Veerpalu pressikonverentsilt. Olemusfoto kategooria preemia võitis Äripäeva fotograaf Erik Prozes fotolooga “Eesti portreed taldrikutel”. Parima spordifoto pealkirjaga “Salto” tegi Postimehe fotograaf Liis Treimann Robbie Keane’ i õhulennust Eesti ja Iirimaa jalgpallilahingus.Portreede kategoorias sai esikoha Äripäeva fotograaf Andras Kralla fotoga “Alati heatujuline” legendaarsest spordiajakirjanikust Lembitu Kuusest suusataja Andrus Veerpalu dramaatilisel pressikonverentsil.
Eesti Pressifotograafide Liidu (EPFL), Nikoni ja Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) korraldatavale konkursile „Aasta Pressifoto 2011“ laekus 717 fotot 53 autorilt.
Aasta Pressifoto 2011 žürii koosseis oli järgmine:
Margus Mets, AS Ühinenud Ajalehed nõukogu liige, juhtis žürii tööd.
Alexander Zemlianichenko – agentuuri Associated Press (AP) Moskva fotoosakonna juht
Egert Kamenik, vabakutseline fotograaf
Gatis Rozenfelds, agentuuri F64 fotograaf
Jarek Jõepera , vabakutseline fotograaf
“Andres Puttingu seeria “Suusakuninga tõehetk” põhjustas žüriis palju vaidlusi,” tunnistab žürii esimees Margus Mets, kommenteerides otsust valida peapreemia vääriliseks just see töö. “Ajaloolist pressikonverentsi oli kajastanud mitu autorit. Hetk oli täis traagikat. Kuid väga raske oli leida ühte fotot, mis oleks täiuslik nii sisult kui vormilt. Uudisfotode hulgas ei olnud teisi, mis oleksid jutustanud oma lugu paremini.”
Žürii esimehe põhjalikku hinnangut tänavusele konkursile saab lugeda märtsi alguses müüki jõudvast raamatust „Eesti Pressifoto 2011“. Aasta pressifotode põhjal koostatakse ka näitus, mida saab näha aprillis Viru Keskuse aatriumis ja mais Tartus Tasku kaubanduskeskuses.
NB! „Aasta Pressifoto 2011“ raames on siin avaldatud fotode kasutamine toimetustele tasuta. Kohustuslik on avaldada fotode juures fotoallkirjad ja autoriviited.
Suusakuninga tõehetk 1, Andres Putting, DelfiSuusakuninga tõehetk 2, Andres Putting, DelfiSuusakuninga tõehetk 3, Andres Putting, Delfi
Uudisfoto kategooria võitja, aasta pressifoto.
Suusakuninga tõehetk.
Eesti spordiajaloo kõige skandaalsemal pressikonverentsil 7. aprillil tuli suusaliidul tunnistada, et armastatud kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu organismist tuvastati 14. veebruaril rahvusvahelise antidopingu organisatsiooni WADA poolt lubatud normist kõrgem tase.
Andres Putting, Delfi 22. detsembril kell 13. Tallinna Vangla söökla juhataja Niina seab kandikule kinnipeetava lõunasöögi. Heeringas kartuliga ja salat. Maksumus 42 senti. Eraldi pühadetoitu Tallinna Vangla kinnipeetavatele jõulude puhul ei paku, küll aga asendatakse paaril päeval tavapärane maksakaste ja makaronid mulgikapsa ja kartuliga.
21. detsembri keskpäev Tallinna elitaarrestoranis Gloria. Eesti gurmee-kokanduse sümbol Dmitri Demjanov (paremal) soovitab klientidele jõulude perioodil "Laua juures männisuitsuga suitsutatud lõhet". Maksumus 13 eurot. Fotol valmistatakse toitu lauale kandmiseks ette.25. detsembri keskpäev Peeteli koguduses. Armulaud 1. jõulupüha jumalateenistusel. Läbi ajaloo, religiooni ja filosoofia on vein ja leib toidukultuuris kesksel kohal. Eelmise rahvaloenduse andmetel on Eestis 152tuhat luterlast, kusjuures nende arv väheneb pidevalt, sest noori tuleb vähe juurde. 2005. aasta eurobaromeetri küsitlus näitas aga, et vaid 16% Eesti rahvastikust usub jumalasse. Sellega on Eesti kõige vähem religioosne riik Euroopas.22. detsembril Stenbocki maja sööklas. Peaminister Andrus Ansipi taldrikul on mulgikapsad kartuliga. Pärastlõunaks oli see ka söökla menüüs ainus valik, lisaks seljankale. Prae maksumus 2.70, millele lisandub 30sendine piim. Andrus Ansipi argipäevane kodune menüü koosneb pakisupist ja pelmeenidest. Nädalavahetuseks Tartusse sõites ostab ta Statoili tanklapoest traditsiooniliselt kabanossi.24. detsember kell 12 vastavatud kodutute öömajas Tallinna kainestusmaja 3. korrusel. Jõululaupäeva puhul on uksed avatud ka päeval ning pakutakse tasuta jõulutoitu makumusega 2 eurot ja 88 senti. Tavapäraselt saavad kodutud hommikuti enne tänavale astumist kuuma teed, ilma suhkruta. 23. detsembri keskpäev Tallinna Sünagoogis. 8-päevase templi taaspühitsemise püha hanuka kolmas päev. Rabi Shmuel sööb lõunaooteks kartulikotletti (latkesi) ja sõõrikuid. Välisministeeriumi andmetel elab Eestis ca 2000 juuti. Viimatise rahvaloenduse andmete põhjal on Eestis veerandsada judaisti.24. detsember kell 18.30. Keskealine Tallinna perekond oma maamajas pühadelauas. Lapsed täisealised. Eelroog: kõrvitsasupp. Pearoog: hapukapsaga täidetud eesti part. Peremees (vasakul) on luterlane, kuid kirikut külastab harva. Televiisorist või raadiost pühadejutlust ei kuulata. Jagatakse kingitusi. 23. detsember kell 14.30 Krishna templis Tallinnas Luise tänaval. Krišnaiidi lõunasöök: keedetud nisuterad, porgandisalat jogurti ja datlitega, täisteranisuleib, borš. Krišnaiidid söövad taimetoite ja piimatooteid ning ei söö liha, kala ega mune. Samuti ei tarbi nad alkoholi ja kofeiini sisaldavaid jooke. „Toit on meie jaoks palju rohkem kui lihtsalt toit, see on Jumala armulikkus,“ selgitab krišnaiit Lennart ja jõulude kohta märgib, et „erinevalt kristlastest on krišnaiitidel rõõmupüha 365 päeva aastas“.25. detsembri hommikupoolik baaris SOS, Koplis. Vene keelt kõneleva mehe hommikumenüüs on klaas viina, morss ja mandariin. Eelmise rahvaloenduse uuringu kohaselt pooldab mingit religiooni 29% Eesti elanikest. Ligi 14% neist on luterlased ja umbes 13% õigeusklikud. Õigeusklike jõulud on jaanuari alguses.22. detsembri pärastlõuna Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse intensiivravipalatis. Kopsuoperatsiooni läbinud 89aastane papi toitub jõulude ajal voolikute kaudu aminohapetest, rasvadest, suhkrulahustest ja vitamiinidest. Tema toidu ööpäevane maksumus on ca 45 eurot.
Olemusfoto kategooria võitja
Eesti portreed taldrikutel
Rahvalikul ütlusel “Oled see, mida sööd” on lai tagapõhi. Toidus väljenduvad meie uskumused, tõekspidamised, väärtushinnangud ja võimalused. Süües portreteerime taldrikule iseendid, Jõulude ajal joonistusid eestimaalastest järgmised portreed.
Erik Prozes, Äripäev
Salto. Liis Treimann, Postimees.
Spordifoto kategooria võitja.
Salto
Robbie Keane`i õhulend. Fotol on saatuslik hetk, mil Eesti koondise kaitsja Andrei Stepanov niidab Keane`i maha, saades teise kollase kaardi. Edasi ootas eestlasi häving. Iirimaa ja Eesti esimene kohtumine EM valiksarjas lõppes seisuga 4:0.
Liis Treimann, Postimees
Alati heatujuline... Andras Kralla, Äripäev
Portreefoto kategooria võitja
Alati heatujuline…
Legendaarne spordikommentaator, aastaid suusaülekandeid vahendanud Lembitu Kuuse pressikonverentsil, kus suusahiid Andrus Veerpalu teatas positiivsest dopinguproovist.
Andras Kralla, Äripäev
2. märtsil esitleb Eesti Pressifotograafide Liit tuliuut kogumikku “Eesti Pressifoto 2011”. Tegemist on 2. raamatuga sarjast “Eesti Pressifoto”.
Lisaks eelmise aasta kõnekaimatele ajakirjandusfotodele sisaldab raamat ka pressifotograafia teemalisi artikleid. Konkursile laekunud fotodele annab hinnangu žürii esimees Margus Mets. Kunstiteadlane Anneli Porri analüüsib pressifotot kunstina. Rohkete fotodega illustreeritud artiklis uurib ajaloolane Tõnis Liibek 2. maailmasõja aegset propagandat Eesti tolleaegsetel ajakirjandusfotodel. Muide, vähemalt üks neist fotodest on tõeline rariteet!
Raamatusse lisandus ka uus rubriik, kus hakkame esile tõstma Eesti ajakirjandusfotograafide silmapaistvamaid fotosid minevikust. Esimene foto on Harald Leppiksoni “Ballaad leivast” (1980), mida artikli autor fotograafi pereliikmete, tolleaegsete kolleegide ja kunstiteadlaste abil lahti mõtestada püüab. Eraldi artiklis käsitleb “Ballaadi leivast” ka kultuurisemiootik Peeter Torop.
Võrreldes eelmisel aastal ilmunud raamatuga on “Eesti pressifoto 2011” mahukam. Parema fotode eksponeerimise huvides on raamatu formaat palju laiem. Raamatu toimetajad on Birgit Püve, Erik Prozes, Raigo Pajula ja Raul Mee. Raamatu kujundas Sverre Lasn.
Raamatu esmaesitlus toimub Eesti Ajalehtede Liidu 2. märtsil korraldataval pressipeol, kuhu sissepääs on kutsetega. Hiljemalt märtsi alguses teavitame ka võimalustest raamatut endale soetada.
Raamatu “Eesti Pressifoto 2011” projektijuht on Erik Prozes (50 93 950, erik@aripaev.ee)
President Toomas Hendrik Ilves otsustas vabariigi aastapäeva eel anda Valgetähe teenetemärgi Postimehe fotoreporterile Peeter Langovitsile. Teenetemärgiga hinnatakse Peetri panust mitme aastakümne jooksul Eesti loo ja inimeste jäädvustamisel.
Lisaks Peeter Langovitsile saavad teenetemärgi veel 3 ajakirjanikku, kelle töö ja looming on aidanud avardada meie kõigi maailmapilti: Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, Eesti Rahvusringhäälingu Narva stuudio toimetaja Jüri Nikolajev ja kauaaegne maakonnalehe Sakala peatoimetaja Eve Rohtla.
Peeter on Eesti Pressifotograafide Liidu liige alates liidu asutamisest 2010. aastal.
Eesti Ajalehtede Liidu (EALL), Eesti Pressifotograafide Liidu (EPFL) ja Nikoni žürii valis täna enam kui 700 foto seast 2011. aasta parima pressifoto ning mulluse parima uudisfoto, olemusfoto, spordi- ja portreefoto. Loe edasi “Aasta Pressifoto 2011 nominendid”
You must be logged in to post a comment.