Autor: Liis

2011. aasta oli vastasutatud Eesti Pressifotograafide Liidu esimene tegutsemisaasta. Järgnevalt anname ülevaate 2011. aastal kordasaadetust ja plaanidest 2012. aastaks.

Konkurss

2011. Koostöös EALLiga muutsime konkursi tingimusi, lisades kategooriaid ja suurendades preemiafondi. Kaotasime limiidid esitatavate tööde arvule ja muutsime fotode esitamise internetipõhiseks. Kaasasime žüriisse ka tipptegijaid välismaalt. Konkursile laekus üle 800 foto. Korraldajad olid Raigo Pajula, Marko Mumm ja Erik Prozes.

2012. Tänavused konkursitingimused erinevad vaid selle poolest, et fotolugusid või –reportaaže saab nüüdsest esitada kõigis kategooriates. Konkursi projektijuht on Raul Mee. Kaasa aitavad Marko Mumm ja Raigo Pajula.

Näitus

2011. Märtsis Viru Keskuses avatud näitus osutus üllatuslikult menukaks ja meid võeti rõõmuga vastu ka aprillis Tartu Lõunakeskuses. Nendele kahele näitusele järgnesid kutsed Soomest ja Venemaalt. Septembris osalesid meie fotod koos Leedu ja Valgevene pressifotograafide töödega Peterburi kunstikeskuses kolmiknäitusel; oktoobris Helsingis Pasila raamatukogus. Väga suure töö tegid ära Kristjan Lepp ja Marko Mumm.

2012. aastal korraldatav näitus tuleb natuke enamate fotodega, kuid trükikvaliteedis ja fotode suuruses me allahindlust ei tee. Näituse kontseptsioon jääb üldjoontes samaks. Kindlasti toimuvad näitused Tallinnas ja Tartus. Lisaks on mõned näitused planeerimise staadiumis ning neist teavitame õigel ajal. Korraldustiimi kuuluvad lisaks projektijuhile Kristjan Lepale veel Anneli Porri, Viktor Koškin ja Marko Mumm.

Raamat “Eesti Pressifoto”

2011. Konkursile laekunud töödest avaldasime raamatu Eesti Pressifoto 2010 ja otsustasime selle muuta iga-aastaseks perioodiliseks väljaandeks. Kvaliteet-trükis raamat sisaldab silmapaistvamaid fotosid ning pressifotograafia teemalisi artikleid ning uurimusi. Raamatu toimetajad olid Erik Prozes ja Raigo Pajula. Kujundas Sverre Lasn.

2012. aastal ilmuv raamat „Eesti Pressifoto 2011“ tuleb natuke mahukam, sisaldades umbes samal arvul fotosid ja natuke rohkem kirjutisi. Lisandub püsirubriike. Lisaks projektijuht Erik Prozesele on tiimis Birgit Püve, Sverre Lasn ja Raigo Pajula.

Seminar

2011. Koostöös EALLiga korraldasime ühisseminari pressifotograafidele ja kujundajatele. Esinesid Leedu Pressifotograafide Liidu juht Jonas Staselis ja Soome pressifotograaf Martti Lintunen. Toimus paneeldiskussioon „Millal hakkavad Eesti pressifotod saama maailma pressifoto auhindu?“. Arutlesid Birgit Püve (Eesti Ekspress), Raigo Pajula (Postimees), Raul Mee (Äripäev) ja Raul Vinni (Saarte Hääl). Paneeli viis läbi Erik Prozes. Samal päeval avasime ka näituse „Eesti Pressifoto 2010“ Viru Keskuses ning esitlesime samanimelist raamatut.

2012. aastal planeerime seminari näituse avapäevaks. Seminari teemad on pressifotograafia kesksed. Toimuvad erinevad töötoad ja arutelud. Eesmärk on saavutada täiesti uus kvaliteet võrreldes seniste seminaridega. Julgeme lubada häid üllatusi! Korraldustiimi teatame jaanuaris.

Eesti pressifotograafide eetikakoodeks.

2011. Koostasime ülivajaliku eneseregulatsiooni dokumendi.

Uuring „Eesti Pressifotograaf 2011“

2011. Koostöös Emoriga viisime novembris oma liikmete seas läbi uuringu „Eesti Pressifotograaf 2011“. Uuringu tulemusel teame meie eriala staatusest märksa enam. Tegemist oli esimese omataolise uuringuga, mida plaanime edaspidigi korraldada.

Suvepäevad?

Emori uuringust selgus, et ligi pooled meie liikmetest ootavad EPFLilt ühiseid meelelahutusüritusi. Hetkel kaalumegi suvepäevade korraldamist. Nii selle, kui eelnimetatud ürituste-projektide ettevalmistamisse on väga oodatud abilised meie liikmete hulgast. Kaasa löömiseks võta ühendust otse projektijuhtidega või ükskõik kellega EPFLi juhatuse liikmetest.

Ja lõpetuseks kõige olulisemast ehk INIMESTEST.

Eesti Pressifotograafide Liitu kuulub täna 69 liiget ehk peaaegu kõik Eesti pressifotograafid. Täname teid usalduse eest!

Täname oma häid abilisi:
Andres Putting (EPFL juhatuse liige 2010-2011)
Anneli Porri (kunstiteadlasena osales mitmes meie projektis, käsitles Eesti pressifotograafiat ajalehes Sirp ja sotsiaalmeedias)
Triin Männik ja Madli-Liis Parts (Tallinn 2011)
Maige Prööm, Mart Raudsaar (Eesti Ajalehtede Liit)
Ermo Kold (meie raamatupidaja)
Sverre Lasn (raamatu kujundaja)
Lii Treimann (näituse kujundaja ja EPFLi logo autor)
Varja Arola (Helsingi näituse korraldaja)
Maria Romasheva (Peterburi näituse korraldaja)
Tallinna Raamatutrükikoda
Taivi Koitla (Viru Keskus)
Tartu Lõunakeskus
Halliki Harro-Loit ja Vahur Kalmre (kes lisaks Mart Raudsaarele, Raigo Pajulale ja Erik Prozesele aitasid eetikakoodeksit koostada)
Väino Koorberg, Jarek Jõepera, Jonas Staselis, Markku Niskanen ja Tiit Veermäe (Eesti Pressifoto 2010 žürii)
Toomas Hõbemägi (inglise keele tõlk raamatus, näitusel ja seminaril)
Anu Jõgi (keeletoimetaja)
Tõnis Liibek ja Tiit Hennoste (kes lisaks Väino Koorbergile kirjutasid raamatusse kaastöid)

Täname oma toetajaid:
Eesti Ajalehtede Liit ja EALL nõukogu
Rene Mitt, Nikon
Triin Männik, Tallinn 2011
Epson ja Digifoto
Postimees
Scanpix
Eesti Kultuurkapital
Tiit Pruuli, Go Group
Eesti Olümpiakomitee

Supertänud meie liikmetele Andres Haabule ja Liis Treimannile kes aktiivselt EPFLi ürituste organiseerimisel kaasa lõid.

Ja erilised tänud ka Eesti Pressifotograafide Liidu kaasasutajatele suvel 2010: Andres Putting (Delfi), Rauno Volmar (Eesti Päevaleht), Sven Arbet (Maaleht) ja Tairo Lutter (Õhtuleht),

Täname kõiki teid, kes te käisite meie näitustel! Täname teid, kes te ostsite meie Eesti Pressifoto raamatu – lisaks toredale mälestusele oma riiulis, toetasite oma ostuga Eesti pressifotograafiat.

Teravat silma ja õnnestumisi uuel 2012. aastal!

EPFLi juhatus
Erik Prozes
Raigo Pajula
Kristjan Lepp
Marko Mumm
Raul Mee

31. detsembril 2011.

Kuressaare kultuurikeskuses on avatud Saarte Hääle uudisfotonäitus
“Aasta 2011”.
“Selgi aastal saab kultuurikeskuses näha valikut Saarte Hääle parematest
ja huvitavamatest fotodest, mis annab ühtlasi läbilõike aasta jooksul
lehes ilmunud lugudest,” ütles Saarte Hääle peatoimetaja Merike Pitk,
lisades, et nii lood kui ka pildid on erinevatest sündmustest ja jäävad
kindlasti meenutama just seda aastat. “Seepärast võiks ehk ka
lehelugejal olla huvitav heita (taas)kord pilk neile piltidele, millest
osa on ka lehes ilmunud. Usun, et paljud leiavad sealt äratundmisrõõmu.
Või vähemasti esteetilist naudingut,” kinnitas Pitk.
“Tahame ju selle näitusega rõhutada, et leht ei ole ainult
ühepäevalooming, mida täna loed ja mis homme on juba unustusse vajunud,”
märkis ta.
Näitusel on väljas 20 fotot inimestest ja Saare maakonna elust sel
aastal. Näha saab näiteks, kuidas Keskerakonna juht Edgar Savisaar
saabub oma nõuniku Moonika Batrakova saatel GO Spa saali
erakonnakaaslastega kohtuma, et selgitada Venemaalt raha küsimist.
Samuti seda, kuidas Rahu külavanem Hilda Vohlbrück kevadel suurveega
võitles, milline on hakk Kaaru meelispaik, vägev väejuht Tõnu Veldre,
punkarite väravavaht Trapets ja palju muud huvitavat. Esialgu on näitus
avatud 22. detsembrini.
Saarte Hääl korraldab fotonäitust neljandat aastat järjest.

Kuuekümne üheksast EPFLi liikmest vastasid TNS Emori korraldatud küsitlusele 50, mis on uuringufirma hinnangul väga hea tulemus. Järgnevalt avaldame uuringu kokkuvõtte.

Oskused, haridus, koolitusvajadus

Igapäevaselt vajalikud oskused lisaks pressifotograafi oskustele:
66% – auto juhtimine
58% – fototoimetaja oskused
38% – artiklite kirjutamine
26% – video tegemine

Lisaks märgiti korduvalt: läbirääkimisoskused, kujundamisoskused, reklaamfotograafia.

Haridus
70% vastanutest on kesk- või keskeriharidusega, 26% kõrgharidusega. Maakondlike ja üleriigiliste väljaannete lõikes on need näitajad võrdsed. Küll aga on hariduslikud erinevused tööstaaži lõikes. Nii on kõrgharidusega fotograafe rohkem 6-20 aastat töötanute hulgas ja vähem lühikese või väga pika staažiga pressifotograafide hulgas.

Koolid.
Ligi pooled (48%) vastanutest ei ole fotograafiat koolis õppinud.
42% vastanute taskus on Tallinna Sidekooli (endine 2. Kutsekeskkool, nüüd Tallinna Polütehnikum) fotograafidiplom.
Tallinna Kunstiakadeemias on fotograafiat õppinud 8% ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis 4% vastanutest.
Lisaks märgiti läbitud koolina Suupohjan ammatti-instituutti ning erinevaid fotograafia lühikursuseid. Tõsteti esile ka iseõppimise olulisust.

Võimalused pressifotograafiat õppida.
Võimalusi Eestis spetsiaalselt pressifotograafiat õppida hindab heaks vaid kümnendik vastajatest. Ülejäänute hinnangul need võimalused pigem puuduvad või on rahuldavad. Veerand uuringus osalenud fotograafidest ei ole mitte kunagi erialast koolitust saanud, 70% on osalenud koolitustel viimase 6 aasta jooksul. Peaaegu kõik arvavad, et koolitusi peaks olema rohkem.

Eriti suur on huvi järgmiste koolituste osas: fotode töötlemine; stuudiofotograafia; uued tehnoloogiad ja uued meediad; juriidika (tööõigus, autoriõigus, isikuandmete kaitse jne). Lisaks tahetakse videokoolitust ja žanripõhiseid (fotolugude tegemine, toidu pildistamine, spordifoto jne) õpitubasid meisterfotograafide juhendamisel.

Võõrkeelte valdamine suhtlemistasandil:
1 võõrkeel – 16%
2 võõrkeelt – 38%
3 võõrkeelt – 36%
4+ võõrkeelt – 10%

Eesti pressifotode tase

Küsitluses osalejad peavad Eesti pressifoto taset rahuldavaks (48%) või heaks (40%). Kümnendiku arvates on pressifotode tase puudulik ning vaid 2% hindab seda suurepäraseks.

Korduvalt tuuakse esile nn käelise tegevuse või „nupule vajutamise“ ületähtsustamist. Arvatakse, et pressifotograaf peaks tegutsema rohkem ajakirjanikuna, mõistma sündmuste ja nähtuste tausta. Korduvalt rõhutatakse keskpärase taseme põhjusena kesiseid õppimisvõimalusi ning pressifotograafide leiget suhtumist oma töösse (alamotiveeritus, silmad ei sära, laiskus, initsiatiivi puudumine jne). Lisaks arvatakse meie pressifotode taset mõjutavad Eesti väiksus, fotode alaväärtustamine toimetustes jne.

Rahulolu oma tööga

Koosseisulistest pressifotograafidest 76% soovivad jätkata koosseisulistena. Oma töökohaga on rahul staažikad ja väga staažikad koosseisulised pressifotograafid; ja eeskätt maakondlike väljaannete fotograafid.

Seevastu vabakutseliste hulgas on oma staatusega rahul olijaid vähem – vaid 44%. Oluline märkida, et rohkem on rahul staažikad vabakutselised. Lühema staažiga vabakutselised fotograafid ihkavad koosseisuliseks saada. Rahulolevamad on need vabakutselised, kes teevad koostööd ajakirjadega (mitte portaalide ja ajalehtedega).

Tööd välismaal on otsinud peamiselt lühikese ja väga pika staažiga fotograafid üleriigilistest väljaannetest. Keskmise staažiga ja maakonna väljaannete fotograafid on paiksemad.

Eriala vahetust on kaalunud pooled pressifotograafid, rohkem üleriigilistest väljaannetest. Koosseisulistest on kaalunud eriala vahetamist kolmandik, vabakutselistest 63%.

Vaid 10% pressifotograafidest ei satu tööülesandeid täites elu ja tervist ohustavatesse olukordadesse. 71% arvab, et tööandja peaks tagama töötaja kindlustatuse, vaid kolmel protsendil vastanutest see nii ka on.

Pressifotograafe motiveerib enim töö vaheldusrikas iseloom ja võimalus oma oskuseid rakendada.

Enim rahuolematust tekitavad palk ja ebastabiilne töö iseloom (kõrge stress; kannatavad peresuhted).

Vabakutselistele teeb enim muret kehv majanduslik toimetulek (väike kliendibaas; ebavõrdne konkurents koosseisuliste „haltuurameeste“ näol), mis paneb kaaluma eriala vahetamist.

Koosseisuliste pressifotograafide töövahendid ja „haltuura“

79% koosseisulistest pressifotograafidest kasutavad tööandja tehnikat. Tööandja varustab töövahenditega paremini oma staažikaid pressifotograafe.

38% koosseisulistest pressifotograafidest ei osuta väljaspool oma põhitööd tasulisi teenuseid. 68% koosseisulistest pressifotograafidest ei kasuta tööandjale kuuluvat tehnikat „haltuura“ tegemiseks.

Levinumad väljaspool põhitööd osutatavad tasulised teenused on pressifotograafia-alased. Järgneb turundusfoto (reklaam, kliendilehed jne) ja tavandifoto (pulmad, matused, juubelid). Kõige rohkem teevad haltuurat 11-20 aastase staažiga pressifotograafid.

32% vastanutest kasutab nende teenuste osutamisel oma tööandjale kuuluvaid töövahendeid. Rohkem on see levinud üleriigiliste väljaannete koosseisuliste fotograafide hulgas.

Palk

Et töötasu on töösuhtes oluline teema, siis küsisime järgmist:
1. Milline oleks Sind pressifotograafina rahuldav kuupalk (neto)?
2. Kui suur on Sinu kuupalk (neto)?
3. Kui suur on Sinu tööandja poolt makstav keskmine igakuine lisatasu (neto)?

50% maakonna väljaannete fotograafidest rahulduksid kuupalgaga 1101-1400 eurot. Tegelik kuupalk jääb maakondlike väljaannete lõikes vahemikku 501-800 eurot.

Üleriigiliste väljaannete pressifotograafidest 38% rahulduksid kuupalgaga 1401-1700 eurot. Reaalselt teenib üleriigiliste väljaannete fotograafide suurim vastajate grupp (38%) 801-1100 eurot; 23% 501-800 eurot ja 19% 1101-1400 eurot.

Kuupalk staaži lõikes:
1-5 a – 501-800 eurot
6-10 a – 801-1100 eurot
11-20 a – 501-1400 eurot
Alates 21 a – 501-1400 eurot

Kuupalk koosseisuliste pressifotograafide lõikes:
32% – 501-800 eurot.
32% – 801-1100 eurot
15% – 1101-1400 eurot

Pressifotograafi kuupalk EALL liikmeslehtede lõikes:
33% – 501-800 eurot
33% – 801-1100 eurot
10% – 1101-1400 eurot

Oluline on märkida, et 24% koosseisulistest, 25%maakondlikest ja 23% üleriigilistest fotograafidest saavad oma tööandjalt ka regulaarset lisatasu kuni 500 eurot. (Koostaja märkus: See võib mõjutada eeskätt palgaskaala madalama otsa andmestikku.)

Ajakirjade fotograafe on kõrgepalgaliste hulgas rohkem.
Ajakirjade fotograafide hulgas on 1101-1400 eurot teenivaid fotograafe 25%, ajalehtede ja portaalide fotograafide hulgas on neid 10%. 1401-1700 eurot teenivaid fotograafe on ajakirjafotograafide hulgas 13%, ajalehtedes-portaalides 3%.

Ootused Eesti Pressifotograafide Liidule

Liikmed ootavad EPFLilt koolitusi (86%), oma õiguste kaitsmist (78%) ja konkursside ning näituste korraldamist (74%). 38% vastanute arvates võiks EPFL korraldada ka meelelahutuslikke koosviibimisi.

Kõige sagedamini kõlab arvamus, et näitusel peaks olema rohkem fotosid.
Konkursi osas arvatakse, et auhindasid võidavad samad vennad ning piltide hindamisel ei tohiks žürii autorite nimesid teada.
Oodatakse rohkem koolitusi, diskussiooni.

Hinnang tänavusele Eesti pressifoto konkursi, näituse, seminari korraldajate ning raamatu „Eesti Pressifoto 2010“ koostajate tööle:
58% – hea.
20% – rahuldav
16% – suurepärane
6% – puudulik

86% vastanutest on nõus EPFLi projektides korraldajana panustama.

Küsimustele vastanute statistika

Vanuseliselt jagunesid vastajad:
42% – kuni 35 a
58% – alates 36 a

Staaž pressifotograafina:
1-5 a – 36%
6-10 a – 14%
11-20 a – 40%
Alatest 21 a – 10%

Staatus:
Koosseisuline – 68%
Vabakutseline – 32%

Eesti Pressifotograafide Liidu liikmeid 100%.
Ajakirjanike Liidu liikmeid 12%
Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtede töötajaid: 86%
Eesti Ajakirjade Liidu liikmesväljaannete töötajaid: 28%