Autor: Liis

Lahkus meie aja jäädvustaja Kalju Suur (18.02.1928 – 13.11.2013)

Raske on leida kultuurieluga kursis olevat inimest, kes teda ei teaks. Päevapiltnik, kelleks ta end ise tagasihoidlikult kutsus, oli südamlik ja tähelepanelik, oma põhimõtete ning veidrustega. Ta mõte liikus, silm kadreeris ja näpp sügeles päästiku järele… See oli ta ravimatu kiindumus. Ta elutööks sai hulgaliselt SUUREpäraseid enam kui poole sajandi vältel jäädvustatud fotosid meie ajast. Alles hiljuti tähistasime Kalju Suure 85. sünnipäeva Estonia teatrimajas, äsja lahkus ta vaikselt meie seast.

Täna meenub mulle üks foto, mille Kalju Suurest 2009 aasta laulupeol jäädvustasin ajal, mil ta end enne kontserdi algust publiku esiritta seadis. Ikka sinna auväärsete maestrote kõrvale! Tegelikult ta kuuluski nende maestrote hulka, kelle üle uhkust tunneme ja kes aastakümneid meie kultuurielus olulist rolli on täitnud. Seal ta oli, truu Canoni filmikaamera istmel aega ootamas ja ise püsti seistes kavalalt naeratades ümbrust uurimas. See uudistav pilk ja naeratus on Kaljut ikka saatnud ja elus uksi avanud. Tulemuseks kirju mosaiik kultuurikilde, sekka kordumatuid hetki meie ajaloost, kenasid aktifotosid ning lihtsalt põnevaid kerge kiiksuga huumorikaid ülesvõtteid elust enesest. Kui palju on neist näitusi kodumaal ja piiri taga eksponeeritud, ei jõua kokkugi lugeda, samuti fotoraamatuid, kuhu enamiku oma loomingust on autor kokku sobitanud. Üks fotodest – „Liivakell“ oli lausa esimeseks Sovetskoje Fotos trükitud aktifotoks. Kuid üks hiljuti raamatupoodides lettidele ilmunud raamatutest on mulle eriti lähedane. „Ülesvõtteid laulu- ja tantsupeo päevilt 1963–2009“. Aukartust äratavalt pikk periood kenasti kokku võetud koos ajastu kontekstis hetketabamustega. Fotolugu, mis algas hoogsalt dirigendipulti mineva Gustav Ernesaksaga ja lõpeb fotoga temast lauluväljaku nõlval. Nende vahele mahtus oluline osa Kalju tänuväärsest tööst. Ühelt poolt oli see mitme inimpõlve lugu, teisalt stiilne, oma käekirjaga koguteos.

Sageli kohtasin Sind kas fotolaboris, kus parajasti pilte välja valisid ja kannatlikult nende valmimist ootasid, või istusid raamatu ja kohvitassi taga KuKu kohvikus, kus Sinuga päevateemadel on mõnus lobiseda või rääkida lehtedes ilmunud fotodest. Hea sõna oli Sulle nagu dopingu eest.

Eeskujuks pidasid maailmakuulsat Henri Cartier-Bressoni, keda Sul õnnestus isegi Tallinnas jäädvustada. Elu läks nii, et Soome Kameralehti tituleeris Sind Baltimaade Henri Cartier-Bressoniks. Pidasid seda oma elu kõige suuremaks tunnustuseks.

Sinu elutöö on aukartustäratav ning sellel on meie kultuuriloos püsiv koht. Meie mälestustes elad Sa ikka edasi.

PEETER LANGOVITS,
Eesti Pressifotograafide Liidu nimel

Lisatud on Kalju Suure eluloo olulisemad faktid
KALJU- HILLAR SUUR CV
18.veebruar 1928. a sündis Tallinnas
Abielus, 2 last, 3 lapselast, 1 lapselapselaps
1946 Tallinna 1.Õhtukeskkooli
1947 Tallinna Raudteetööstuskool
Tallinn-Väikse Veduridepoo lukksepp
Marati mehaanik
1981–1994 ajalehe Sirp ja Vasar fotoreporter
Tallinna Fotoklubi ja fotogrupi Stodom asutajaliige
1995 asutas kirjastuse Suurkalju
Osalenud üle 150 rahvusvahelisel näitusel, teinud 140 isiknäitust 15 riigis
1978 Rahvusvahelise Fotokunsti Föderatsiooni kunstniku tiitel AFIAP
1999 Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia
2001 V klassi Valgetähe orden
2007 Rahvuskultuuripreemia

Head ajakirjandusväljaannete esindajad. Järgmised fotod on antud sündmuse kontekstis kasutamiseks. Palun viidata autoritele.

Teekonna juhatab sisse Kaupo Kikkas, kes jagab päevikuvormis muljeid oma Londoni tööreisist muusikute pildistamisel. Peeter Laurits juhatab oma uues loomingus aga vaataja vanakreeka maailma läbi kooreüraskite käikude.

Kuidas teha kohast nimega Eikuskil paik, mis töötab ja elab? Kuidas viia Eesti 20 aastaga maailma juhtivate püramiidiriikide hulka? Arhitektid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür teavad. See on lihtne, vaadake nende fotokollaaže-visioone Aidu põlevkivikarjääri kivijäätmete tulevikust.

Aeg-ajalt tasub elu vaadata kõrgemalt, näiteks lennuki aknast. Eestis tegutseva Norra fotograafi Lasse Turi aerofotodel paistab Tallinn väikese legolinnana. Loominguline taevapiltnik Andres Tarto on oma aerofotodele jäädvustanud aga inimkäega loodud kunstmaastikest kunstiteosed.
Loodusfotograaf Jaak Sarv näitab aastaaegade vaheldumise ilu raba- ja veemaastikel.

Anton Novozilov katsetab „imelike inimeste“ ja inimloomadega pahupidi piire. Kui kaugele glamuurist vastassuunda on võimalik groteskiga minna? Piiridega mängib, õieti küll žongleerib osavalt ka kunstnik Flo Kasearu. Tema loominguline tempo on nii võimas, et selle väljatoomiseks on vaja isiklikku majamuuseumi!

Sügis on Eestis fotokuu. Juba neljandat korda toimub oktoobris Telliskivi loomelinnakus Eesti fotokunsti mess. Sel aastal jõuab mess loomelinnakust välja mitmete näituste näol. Tartu Kunstimajas on Anneli Porri kureeritud väljapanek viimase kümnendi Eesti fotokunstist ja Tallinna Kunstihoones Hollandi kunstiteadlase Niekolaas J. Lekkerkerki koostatud rahvusvaheline grupinäitus „Kahtluse varjud“. Sündmusi jagub!

EPFLi suvepäevad 2013 – 7.-8. september 2013
SUVEKOOL ON SELLEKS KORRAKS LÄBI. VAATA ALLPOOL FOTOSID!

Kõik kodumaa pressifotograafid ja pressifotograafia huvilised on oodatud
7.-8. septembrini 2013 Peipsi järve äärde Tartumaale Vana-Kasepää külla
kunstimajja ambulARToorium veetma üheskoos mõnusalt aega. Oleme asjalikud
ja samas lipsuta, naudime kohalikku idülli ja peame maha mõttetalgud Eesti
pressifotograafia hetkeseisust ning arutame diskussiooni vajavate teemade
üle. Tule ja osale!

Programm:

LAUPÄEV, 7. september 2013
12.00 – 13.00 saabumine ja pressifotograafile omane hetkeolukorra kiire
analüüs (oma koha leidmine ja pehme maandumine)
13.00 – 14.00 EPFLi juhatuse väike sissejuhatus suvepäevadele (analüüsime
lühidalt tegevusaastat)
14.00 – 15.00 lõunasöök
15.00 – 17.00 Paneeldiskussioon erutaval teemal “Pressifotograafide
tänapäev ja tulevik tööturul”. Vastamisi on vabakutselised ja
fototoimetuse koosseisulised tegijad.
17.00 – 19.00 spontaanne vaatamine kaameraga ehk hüpe vette tundmatus
kohas, kõik osalevad ja kõik loovad oma nägemuse kohalikust koloriidist
hilisema väljundiga luua ühine näitus ambulARTooriumi kunstimajas
19.00 – 20.00 õhtusöök
20.00 – 20.30 avame fotokunstimajas Aasta Pressifoto 2013 näituse koos
kohalikega
20.30 –
saun (kaasa oma nuustik, seep ja rätik)
&
ööööö vinüülidisko koos muusikaliste vahepaladega fotograafidelt
endilt (võtame ise kaasa kõik need pillid, mida tinistada oskame)

PÜHAPÄEV, 8. september 2013
09.00 – 10.00 hommikusöök
10.00 – 12.00 vaatame ja analüüsime üheskoos külaidüllist jäädvustet
pilte, paneme kokku fotoloo, mis saab näituseks
12.00 – 13.00 tort ja viin ja sättimine koduteele

Ööbimine: spartalikes tingimustes – kaasa oma magamiskott ja alusmadrats.
Kes ei taha pead-jalad koos magada, sellel soovitav kaasa võtta oma maja
või telk

Maksumus EPFLi liikmetele 15 eurot, kõigile teistele 25 eurot. Lõuna-, õhtu- ja hommikusöök on hinna sees.
Osalustasu kanna Swedbank 221050399058, Eesti Pressifotograafide Liit. Makse selgituseks kirjuta: SUVEKOOL.

Midagi jäi segaseks? Uuri lähemalt:
suvepäevade perenaine Annika Haas: info@fotobrigaad.ee, 56 610 694
suvepäevade perenaise abi Liis Treimann: liis.treimann@postimees.ee, 51 28 374

Küsimused arveldamise kohta:
Erik Prozes, epfl@epfl.ee, 50 93 950

Juunis 65. sünnipäeva tähistavalt Postimehe fotograafilt Peeter Langovitsilt ilmus suvises Positiivis avameelne ja põhjalik lugu fotograafi missioonist, ajakirjanduse tänapäevast ja teguritest, mis sunnivad Peetrit ennast kaamerat haarama. “Lugu on üsna subjektiivne,” kommenteerib Peeter EPFLile. “Eelistasin oma varasemate aastate pilte, et näidata, millega siis tegelesin ja kus on juured.” Autori ja Positiivi loal avaldame kirjutisest paar väljavõtet.

Oma artiklis rõhutab Langovits missioonitunde olulisust: “Minu poolt pildistatu võibki jääda antud hetkest ainsaks dokumendiks. Aja möödudes võivad need kaadrid omandada kultuurilooliselt ja riiklikult olulise väärtuse. Sellele tuleb pildistamisel alati mõelda, sest tagantjärele tarkused siin ei aita.”

Ebameeldiva tendentsina toob Peeter esile mängu odavatel tunnetel ja kõmufotograafide põlvkonna tekke:

“Üha määravamaks on saanud pinnapealsus ja raha, omanike huvid, piiratud ajaressurss ja ükskõiksus homse ees. Pjedestaalile on tõusnud kõmufotograafid. Kasvamas on lausa paparatsopõlvkond, kes ei löö risti ette millegi ees. Nende produktsioonile on valla kollane press. Raha liigub ja mitte just väikesed summad. Oleme osake ülemaailmsest väärtuste ümberhindamise protsessist, kus domineerib massikultuur oma kasvava huviga madalate instinktide ja vägivalla järele. Süveneb mäng odavatel tunnetel. Devalveerunud ametimees on muutumas kardetud klõpsutajaks, kes kellegi tellimust täites ei tagane millegi ees ja kellele kutse-eetika on võõras mõiste. Peaasi, et tellija on rahul ja raha liigub. Paparatsod aitavad luua uusi iidoleid ja põrmustada ebasoosingusse langenuid. Hinnas on foto edevast kurikaelast, ülemeelikust seltskonnast või reality-kangelasest. Kõik see jätab pressis tagaplaanile püsiväärtuste loojad. Väljapaistva pianisti, ooperitähe või orkestrikontserdi; sisukas näitus või uudisteos jääb märkamatuks; veelgi vähem on kaalu mõnel teadusemehel, kes päevasündmusi omast vaatevinklist näeb.”