Autor: Liis

16. jaanuaril kogunenud konkursi “Aasta pressifoto” žürii avalikustas sama päeva õhtul neljas kategoorias 12 nominatsiooni.

Portreekategooria nominentide hulgas tuli teha muudatus, sest selgus, et Äripäeva fotograafi Andras Kralla esitatud töö Sandor Liivest ei olnud avaldatud. Eesti Pressifotograafide liidu juhatus otsustas, et töö eemaldatakse konkurssilt.

Žürii valis portreefoto kategooriasse uueks nominendiks Järva Teataja fotograafi Dmitri Kotjuhhi töö “Tuve Kärner”. Žürii arvates tõstis selle pildi esile kui hea näide keskkonnaga portreest, kus klassikalisele inimese näo kujutamisele on portreteeritud inimest koos talle omase keskkonnaga.

Žüriisse kuulusid tänavu Postimehe vastutav väljaandja Mart Luik, fotoajakirja Positiiv dokumentaal- ja portreefoto toimetaja Annika Haas ja teletoimetaja Rasmus Kagge. Välismaalt oli žüriis Soome fotoajakirja Photo Raw Magazine peatoimetaja Hannamari Shakya ning Venemaalt agentuuri AP fotograaf ja fototoimetaja Ivan Sekretarev. Võitjad tehakse teatavaks EALLi korraldataval pressipeol 6. märtsil. Iga kategooria võitja saab diplomi ja 640 euro (neto) suuruse preemia. „Aasta Pressifoto 2014“ autor pälvib lisaks veel 640 euro (neto) suuruse preemia.

Eesti pressifotograafide liidu juhatus ja konkursi korraldusmeeskond kutsub üles konkurssi reegleid järgima, et nominentide hulka jõuaksid reeglitele vastavad tööd.

 

Lisainfot ning kõiki  fotosid näeb Eesti Pressifotograafide kodulehelt: http://www.epfl.ee/wordpress/2015/01/16/2014-aasta-parimad-pressifotod/

 

Lisainfo:

Ester Vaitmaa

56929928 (ester.vaitmaa@delfi.ee)

Konkurssi “Aasta pressivideo” projektijuht

 

Uus nominent:

Diskvalifitseeritud foto:

 

Eesti Pressifotograafide Liit kutsub kandideerima Kalju Suure nimelisele stipendiumile.
12. jaanuar 2015.

EPFL kuulutab välja konkursi Kalju Suure nimelisele aastastipendiumile. Konkursile ootame tervikuna vaadeldavat seeriat või fotolugu (reportaaži). Esitada võib ka üksiku pildi koos autori fotopraktikat tutvustava portfoolioga. Töö peab olema teostatud 2014. aastal, pikaajalise projekti puhul vähemalt osa fotosid 2014. aastal. Fotoprojekt võib olla ajaliselt jätkuv.

Dokumentaalse sotsiaalsetele, kultuuri-, poliitika- või keskkonnateemadele keskenduva fotograafia eesmärk peaks olema ümbritseva kaasaegse elumaailma tähenduslikkuse esiletoomine ükskõik millise fototehnika abil.

Fotodel peavad olema allkirjad, seerial ja reportaažil ka sissejuhatus kuni 1000 tähemärki, lisaks autori loominguline CV.

Žüriisse kuuluvad lisaks kahele annetajale üks Eesti Pressifotograafide Liidu liige ja pikaajalise fotokunstipraktikaga inimene.

Auhind: Võitja pälvib Kalju Suure nimelise aastastipendiumi väärtuses 1000 eurot. Selle summa ulatuses rahastame stipendiumivõitja osalemist fotofestivalil, näituse korraldamist, autoriraamatu väljaandmist vmt. Stipendiumi realiseerimise tähtaeg: 31. detsember 2015.

Kalju Suure dokumentalistikastipendiumi aluseks on 2013. aastal Kalju Suure toetuseks avaliku annetuse teel kogutud summa, mille uueks eesmärgiks sai kaasaegse dokumentaalse visuaalkultuuri toetamine ja sellega Kalju Suure pärandi väärtustamine.Loe lähemalt aruandest Kalju Suure fondi toetajatele.

Tööde esitamine.
Link töödele saata 8. veebruariks kaljufond@epfl.ee

Töögrupp: Anneli Porri, Kristel Schwede, Erik Prozes
Kontakt: kaljufond@epfl.ee

Aruanne Kalju Suure fondi toetajale
10. jaanuar 2015.

2013. aasta detsembris sängitati mulda legendaarne fotograaf Kalju Suur. Tema viimastel elupäevadel ja ka hiljem laekus Eesti Pressifotograafide Liidu algatatud Kalju Suure Fondi kokku 3015 eurot.

2014. aasta talvel moodustas fondi asutaja Erik Prozes annetajatest mõttekogu, et otsustada fondi edasine otstarve. Mõttekogus osalesid Paul-Eerik Rummo, Rein Raud, Kristel Schwede, Kaupo Kikkas ja Peeter Langovits. Laual oli 3 ideed: hauakivi, bareljeef ja Kalju Suure nimeline aastastipendium. Arutelu tulemusel otsustati raha suunata tegutsevate fotodokumentalistide enesearenguks Kalju Suure nimelise aastastipendiumina.

Et mõttekogus jäi tugevalt õhku ka Kalju Suure haua tähistamise teema, siis aprillis 2014 rahastas fond 281 euroga Kaljule hauakivi valmistamist.

Sügisel moodustasime Kalju Suure nimelise aastastipendiumi töögrupi, kuhu kuuluvad lisaks fondi koordinaatorile Erik Prozesele kunstiteadlane Anneli Porri ja ajakirja Positiiv peatoimetaja Kristel Schwede. Töögrupp töötas välja stipendiumi määramise reglemendi ja peatselt hõikame Kalju Suure nimelisele aastastipendiumile kandideerimise ka avalikkuses välja. Üldistavalt saab öelda, et stipendium on suunatud fotograafi enesearengule. Fond rahastab 1000 euroga aastas ühe stipendiumivõitja osalemist fotofestivalil, näituse korraldamist, autoriraamatu väljaandmist vmt.

Kalju Suure sünniaastapäev on 18. veebruaril. Veebruari lõpus või märtsi alguses avalikustatakse ka esimene Kalju Suure stipendiumi pälvija. Nii elab Kalju edasi järgmistes fotodokumentalistide põlvkondades ja püsib meie meeltes loodetavasti aastakümneid.

Info annetajatele, kes toetasid Kalju Suure fondi veel tema viimastel elupäevadel ja ei poolda mälestusfondi ideed. Eesti Pressifotograafide Liit võtab vastu annetajate avaldusi raha tagasikandeks kuni 20. jaanuarini 2015. Selleks palume kirjutada erik@epfl.ee

Hetkel on fondi suurus 2733,84 eurot. Fondi haldab EPFLi liige Erik Prozes. Fondi on võimalik jätkuvalt toetada: fondi aa EE662200221059328428, Eesti Pressifotograafide Liit. Makse selgitus: Kalju Suure fondi toetuseks.

Erik Prozes
Kalju Suure mälestusfondi koordinaator
erik@epfl.ee

Suur tänu toetajatele:

Epp Alatalu
Anna-Liisa Allas
Margit Arndt-Kalju
Marju Avamere
Arkadi Baranov
Tiit Blaat
Ada Bärenklau
Sergei Didõk
Digifoto OÜ (Rein Rämmi)
Kirsi Eelmaa
Eesti Naisarvutigraafikute Selts
Kaido Haagen
Annika Haas
Evelin Haav
Mehis Helme
Oliver Hindpere
Toomas Huik
Elika Hunt
Mairi Hüüdma
Ander Ilp
Konstantsija Ivanova
Jelena Ivanova
Heili Jõe
Jarek Jõepera
Kadri Kalda
Kristjan Kaldmäe
Allan Kaldoja
Karin Kaljuläte
Andres Kaljuste
Tõnu Karjatse
Kaupo Kikkas
Mari Kikkerpuu
Joanna Kitsnik
Andras Kralla
Vallo Kruuser
Mart Käbin
Riho Käspri
Jaan Künnap
Riste Laasberg
Pekka Lammela (Soome fotograafide nimel)
Peeter Langovits
Rene Lasseron
Aiki Leit-Teetlaus
Jana Lepik
Kalev Lilleorg
Oliver Luhaoja
Janne Luigla
Tairo Lutter
Paavo Mardi
Kaarel Mikkin
Tiina Moniste
Niina Murdvee
Arvet Mägi
Evelin Ojamets
Mart Oruaas
Andres Ots
Raigo Pajula
Enno Palusaar
Erik Peinar
Pilleriin Pregel
Erik Prozes
Aivar Pärtel
Kalle Rahu
Annemarie Rammo
Rein Raud
Lidia Rettijeva
Viiu-Marie Rummo
Paul-Eerik Rummo
Tiit Rööp
Kalev Saar
Janno Saft
Margus Saluste
Karl Saluveer
Sten Schwede
Kristel Schwede
Moonika Siimets
Tiina Siimets
Eero Siimson
Siim Solman
Maiken Staak
Martin Sten
Meelis Suurkaev
Jaana Süld
Triin Tael
Tallinna Fotoklubi (eriline tänu Kristel Lukatsile!)
Lisa Talving
Tarmo Tamm
Kalev Tamm
Ago Tammik
Urmas Tartes
Andres Tarto
Anneli Tarto
Tanel Teemusk
Kaarel Tigas
Triinu Tikas
Liis Treimann
Helen Vaher
Ave Wahlman
Teno Viherpuu
Rauno Volmar
Martin Vällik
Veiko Õunapuu

Konkurssile aasta „Aasta pressifoto“ ja „Aasta pressivideo“ esitas oma töid 66 erinevat autorit.

Kokku laekus konkurssile 688 tööd, pildifaile koos fotoseeriatega oli 1135. Neist 222 kandideerib parimale olemusfotole, 158 parimale portreepildile. Spordikategoorias võistlevad 92 fotot ning parimale uudisfoto preemiale kandideerib 158 uudispilti.

Konkurssile „Aasta pressivideo“ laekus 58 võistlustööd.

Tööde hulk on saranane varasematele aastatele, mil autorite ring on olnud umbes sama –fotosid (koos fotogaleriidega) kogunenud samuti üle tuhande. Konkurss “Aasta pressifoto” on ainus Eesti pressifoto konkurss, kus valitakse nii teravaimad uudisfotod, kui ka kõnekamad portreed ja olemusfotod. Samuti on kategooria spordifotodele.

“Aasta pressivideo” valitakse tänavu esimest korda. Video on ajakirjanduslik uudis, olemuslugu või intervjuu, valimine toimub ühes kategoorias.

Pressivideo auhinna lisamisene konkurssile on oluline, sest videosisu tegemine on muutunud kõikides Eesti suurimates ajalehetede digiväljaannetes ja online-portaalides igapäevaseks väljundiks. Video tähtsus ja osakaal veebis ja nutiseadmetes kasvab jõuliselt iga aastaga: seda ilmestab näiteks noorte, alla 25-aastaste televiisorivaatmise järsk langus viimastel aastatel (USA-s ja Suur Britannias umbes 20% viimase 3 aastaga).Päevakalaisi uudiseid ja videosisu tarbitakse pigem internetist ja digiseadmetest, mobiiltelefonist. Seega kõrgel kunstilisel tasemel tehtud ajakirjanduslik videosisu väärib tunnustamist ja esiletõstmist.

“Aasta pressifoto” konkursi parimatest fotodest on viiendat aastat valmimas raamat. Just raamat on väga oluline meie lähiajaloo fikseerimiseks. Pidevas infovoos on hea teha kaardistada möödunud aasta ja tõsta parimad esile. Parimatest fotodest valmib näitus, mis on kindlasti eksponeeriud nii Tallinnas kui Tartu kaubanduskeskustes, kus pildid koguvad tuhandeid vaatajaid.

Selleks, et välja anda aga raamatut, mis on see nn “jääv” dokument meie ajast, on igal aastal kogutud toetajatelt raha; tänavu on selleks väljundiks hooandja. Muud toetajad on ajakirjandusväljaanded ning Eesti ajalehtede liit. Hoogu saab pressifotograafide raamatu toetuseks siin: http://www.hooandja.ee/projekt/eesti-aasta-pressifoto-2015-raamat-ja-naitus

Nii rahvusvaheline fotožürii kui videožürii kogunevad jaanuaris ning siis öeldakse välja ka nominendid. Fotožüriid juhib tänavu Postimehe vastutav väljaandja Mart Luik, fotosid hindavad fotoajakirja Positiiv dokumentaal- ja portreefoto toimetaja Annika Haas ja teletoimetaja Rasmus Kagge. Välismaalt on žüriis Soome fotoajakirja Photo Raw Magazine peatoimetaja Hannamari Shakya ning Venemaalt agentuuri AP fotograaf ja fototoimetaja Ivan Sekretarev. Videožüriid juhib Indrek Treufeldt, žüriis on ka Eesti tunnustatumad operaatorid ja toimetajad.

Preemiad antakse välja koos parimate ajakirjandusauhindadega Eesti Ajalehtede liidu korraldatud pressiballil märtis.