Fotozürii kommentaarid


Uudis

Uudise kategoorias toodi välja, et poliitikat oli väga palju, kõige populaarsemad inimesed fotodel tundusid olevat Edgar Savisaar ja Keit Pentus-Rosimannus.  Domineerisid negatiivsed sündmused, põgenikud ja süüdimõistetud. Puudust tunti heade sündmusfotode üle. Züriiliikmed oleksid tahtnud näha rohkem pilte põgenikest Eestis. “Pagulased oli aasta suurim teema. Olid küll Ungaris tehtud pildid aga tahaks näha ka seda kuidas pagulased Eestis elavad,” kommenteeris Tarmo Vahter.

Olemus

“Keskmine ei olnud nii hea kui me ootasime, aga valitud pildid on head,” kommenteeris Väino Koorberg. “Oleks oodatud laiemat valikut ja erinevaid käsitlusviise – ka peaks fotograafil tugevam kvaliteedisõel fotogaleriide tegemisel. Loo jutustamise oskused peaksid olema tugevamad, onlines piltide avaldamine on neid vähendanud. Vanasti jutustasid Eesti Ekspressi fotod lugusid – nüüd on see kadunud.”

Tarmo Vahter: “Lugusid on vaja jutustada –  kümme fotot ei tee veel fotolugu.”

Leedu fotoajakirjanik Arturas Morozovas: “Oli väga raske leida võitjat. Olid imelised fotod – oli näha personaalset lähenemist ja tundlikke lugusid.”

Hanna-Kaisa Hämäläinen tõi välja, et olemusfoto nominentide seas on näha väga rahvusvahelist taset.

Sport

Züriiliikmed tunnistasid, et sport oli tänavu kõige tugevam ja kõige rahvusvahelisem kategooria. Ka on märgatavalt tõsunud fotograafide tehniline tase.

“Meil on hea meel, et sport on läinud iga aastaga järjest tugevamaks. Spordifotole on lisandunud palju erinevaid vaateid ja nurki – fotodel on poeetiline mõõt juures, piltidel on olemuslikku haaret. Lisaks tavalisele veri-higi-pisarad motiivile ja väravate fotole püüdmisele lisandunud uusi teemasid”, võttis zürii esimees valiku kokku.

Tarmo Vahter lisas, et spordifotograafide vahel on tajuda tihedamat rebimist kui poliitteemasid pildistavate vahel.

zurii10

 

 

Aasta pressifoto ja pressivideo konkurssile saabus kokku 1135 fotot ja 60 videot

Aasta pressifoto ja pressivideo konkurssile saabus kokku 1135 fotot ja 60 videot

Konkurssile „Aasta pressifoto” ja „Aasta pressivideo” esitas oma töid 62 erinevat autorit.

Kokku laekus konkursile 717 tööd.

Nendest fototöid oli esitatud 657, pildifaile koos fotoseeriatega oli 1135. Fotod kandideerivad neljas erinevas kategoorias.

Konkursile „Aasta pressivideo” laekus 60 võistlustööd. Videote arv on tänavu kasvanud võrreldes eelmise aastaga, mil lõplikus võistlustules olid vaid 34 tööd.

Tööde hulk on muus osas sarnane varasematele aastatele, mil autorite ring on olnud umbes sama – fotosid (koos fotogaleriidega) kogunenud samuti üle tuhande. Konkurss „Aasta pressifoto” on ainus Eesti pressifoto konkurss, kus valitakse nii teravaimad uudisfotod kui ka kõnekamad portreed ja olemusfotod. Samuti on kategooria spordifotodele.

Osalejaid on tänavu 62.

Tööde hindamiseks koguneb viieliikmeline žürii juba järgmisel nädalal. Zürii esimees on Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtede esindajana Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg. Eestist on fotosid hindamas ka ajakirja-, pressi-, spordi-, reklaami- ja loodusfotograafina tegutsenud Jarek Jõepera ning Eesti Ekspressi uuriva toimetuse juht Tarmo Vahter. Välismaised žüriiliikmed on seekord Leedu fotoajakirjanik Artūras Morozovas ning Soome fotograaf Hanna-Kaisa Hämäläinen.

„Aasta pressivideo” valitakse tänavu teist korda. Video on ajakirjanduslik uudis, olemuslugu või intervjuu, valimine toimub ühes kategoorias. Videožürii koguneb veebruari alguses.

Võitjad kuulutatakse välja koos teise Eesti ajakirjandusauhindadega märtsi alguses toimuval pressiballil.

Lisainfo:

Ester Vaitmaa, konkursi Aasta pressifoto ja Aasta pressivideo korraldaja (56929928, ester.vaitmaa@delfi.ee)

Algas kandideerimine Kalju Suure stipendiumile

Kalju Suur aastal 2011. Foto: Viljar Sepp

EPFL kuulutab välja konkursi Kalju Suure nimelisele aastastipendiumile. Konkursile ootame tervikuna vaadeldavat seeriat või fotolugu (reportaaži). Esitada võib ka üksiku pildi koos autori fotopraktikat tutvustava portfoolioga. Töö peab olema teostatud 2015. aastal, pikaajalise projekti puhul vähemalt osa fotosid 2015. aastal. Fotoprojekt võib olla ajaliselt jätkuv.

Dokumentaalse sotsiaalsetele, kultuuri-, poliitika- või keskkonnateemadele keskenduva fotograafia eesmärk peaks olema ümbritseva kaasaegse elumaailma tähenduslikkuse esiletoomine ükskõik millise fototehnika abil.

Fotodel peavad olema allkirjad, seerial ja reportaažil ka sissejuhatus kuni 1000 tähemärki, lisaks autori loominguline CV.

Žüriisse kuuluvad lisaks kahele annetajale üks Eesti Pressifotograafide Liidu liige ja pikaajalise fotokunstipraktikaga inimene.

Auhind: Võitja pälvib Kalju Suure nimelise aastastipendiumi väärtuses 1000 eurot. Selle summa ulatuses rahastame stipendiumivõitja osalemist fotofestivalil, näituse korraldamist, autoriraamatu väljaandmist vmt. Summa sisaldab käibemaksu. Stipendiumi realiseerimise tähtaeg: 31. detsember 2016.

Kalju Suure dokumentalistikastipendiumi aluseks on 2013. aastal Kalju Suure toetuseks avaliku annetuse teel kogutud summa, mille uueks eesmärgiks sai kaasaegse dokumentaalse visuaalkultuuri toetamine ja sellega Kalju Suure pärandi väärtustamine.Loe lähemalt aruandest Kalju Suure fondi toetajatele.

Tööde esitamine.
Link töödele ja kaasmaterjalid saata 17. jaanuariks kaljufond@epfl.ee

Kontakt: kaljufond@epfl.ee

Kalju Suur aastal 2011. Foto: Viljar Sepp
Kalju Suur aastal 2011. Foto: Viljar Sepp

2016 pressikaardi tellimine on alanud

pressikaart_foto

Hea EPFLi liige! Siin saad tellida pressikaardi, mis on Sulle tasuta. Palun tutvu tingimustega ja täida ankeet. Kui oled ankeedi meile teele saatnud, siis võtame Sinuga varsti personaalselt ühendust, et täpsustada isikukoodi.

Lisainfo: epfl@epfl.ee

TINGIMUSED.

Pressikaardi kehtivus on 1 kalendriaasta.

2016. aasta pressikaardi maksumus:

A) EPFLi liikmed, kes tasusid tähtajaks (14.01.2016) 2016. aasta liikmemaksu 40 eurot ja tellisid tähtajaks (14.01.2016) pressikaardi: TASUTA
B) EPFLi liikmed, kes tasusid 2016. aasta liikmemaksu tähtaegselt (14.01.2016), kuid ei tellinud tähtajaks (14.01.2016) pressikaarti: 3 eurot.*
C) EPFList liikmemaksu tasumata jätmise tõttu välja arvatud pressifotograafid, kes tasuvad aastamaksu hiljem: 6 eurot.*
D) Pressikaardi kadumise või hävimise korral korduva dokumendi väljastamine: 6 eurot.**


2016. aastal väljastame pressikaarte korra: 
jaanuaris (detsembris-jaanuaris pressikaardi tellinutele ja liikmemaksu tasunutele)

* Pressikaardi maksumus kanna üle Eesti Pressifotograafide Liidu arveldusarvele Swedbank EE412200221050399058. Selgituse väljale kirjuta: PRESSIKAART. Tellimus läheb töösse raha laekumisel EPFLi arvelduskontole.
** Pressikaardi kaotamise või hävimise korral teavita sellest epfl@epfl.ee Ka korduva dokumendi saad tellida siinses tellimiskeskkonnas.

pressikaart_vaated