Täna aasta pressifotograafi tiitli võitnud Andras Kralla sõnul ta ei mäletagi, kuna viimati nii hea tunne oli kui täna. “Võita on alati hea, kes siis seda ei tea,” muheleb ta rahulolevalt.
Kralla sõnul oli suuri sündmusi, mida pildistada eelmisel aastal palju, mõned sündumused olid ehk isegi suuremad kui pildid, mida pressipiltnikud teha suutsid.
Ta enda töödest ongi sümpaatsemad just Hundisilmal tehtud fotogaleriid. “Mulle väga meeldis seeria, mille sain teha Hundisilmal avatud uste päeval.” Ta kiidab ka mitmeid kolleegide töid: “Eks meil ikka kipuvad samad nimed korduma. Meil on olemas Eestis grupp fotograafe, kes on leidlikud ja otsiva vaimuga. Ja see on väga õige, kes seab endale ise ülesandeid, see ka saavutab midagi. Muidu on pilt nutune nii fotograafile endale kui ka vaatajale,” kommenteerib Kralla.
Kralla enda jaoks oleks fotoauhinnast oluliseim olnud aga hoopis sel korral veel püüdmatuks jäänud “Aasta pressivideo” võistluse võitmine. “Kuna meil olid Äripäeva toimetuses eelmisel aastal suured muutused ja sisuliselt Eesti vanim fototoimetus lakkas olemast, siis ma sel aastal ei saa enam ka videoid teha. Seega videokonkursil hea tulemuse saamine oleks mulle väga oluline,” rääkis Kralla. “Aga eks näis mis tulevikus saab. Järgmisel nädalal mul ongi kolmeteistkümnes arenguvestlus, seekord uue ülemusega.
Eks siis kuuleb, mis tulevik meile toob!”
2015. aasta parima pressifoto auhinna võitis Andras Kralla (Äripäev) fotoga “Okasroosipõõsas”.
2015. aasta uudisfoto võitja on Andras Kralla (Äripäev) fotoga “Okasroosipõõsas”. Olemusfoto võitja on Liis Treimann (Postimees) fotoga “Pool sajandit surmaga silmitsi”. Spordifoto võitja on Jaanus Ree fotoga “Pool teed veel minna” ja portreefoto võitja on Sander Ilvest (Postimees) fotosarjaga “Kõik oli uus aprillikuus”.
Aasta pressifoto tegi Äripäeva fotograaf Andras Kralla. Žürii esimees oli Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtede esindajana Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg. Eestist oli fotosid hindamas ka ajakirja-, pressi-, spordi-, reklaami- ja loodusfotograafina tegutsenud Jarek Jõepera ning Eesti Ekspressi uuriva toimetuse juht Tarmo Vahter. Välismaised žüriiliikmed on seekord Leedu fotoajakirjanik Artūras Morozovas ning Soome fotograaf Hanna-Kaisa Hämäläinen.
Eesti Pressifotograafide Liidu žürii valis parimad välja jaanuaris toimunud koosolekul 717 töö seast. Nendest fototöid oli esitatud 657, pildifaile koos fotoseeriatega oli 1135. Osalejaid oli tänavu 62.
Iga pressifoto võistluse kategooria võitja saab diplomi ja 640 euro (neto) suuruse preemia. „Aasta Pressifoto 2015“ autor pälvib lisaks veel 640 euro (neto) suuruse preemia.
Täna Viru keskuses toimunud näituse avamisel esitleti ka raamatut „Eesti Pressifoto 2016“.
Eesti Pressifotograafide Liidu koostööpartnerid konkursi “Aasta Pressifoto 2015″ korraldamisel on Eesti Ajalehtede Liit, Canon ja Overall.
EALL
Aasta pressifoto ja parim uudisfoto:
Andras Kralla(Äripäev): Okasroosipõõsas
Kaitsepolitseinikud on Tallinna linnapea häärberi ümber piiranud ning käib läbiotsimine. Altkäemaksu võtmises kahtlustuse saanud Edgar Savisaarele elab aia tagant kaasa tema südamedaam.
Aasta olemusfoto:
Liis Treimann(Postimees): Pool Sajandit surmaga silmitsi
Pärnu haigla patoloog Järvi Tähtla (75) on surnutega tegelenud juba 51 aastat.
Aasta spordifoto:
Jaanus Ree: Pool teed veel minna
Ratturid sõitmas võidu maailma pikimal rattavõistlusel Moskvast- Vladivastokki läbi Siberi (9200km)
Aasta spordifoto:
Sander Ilvest(Postimees): Kõik oli uus aprillikuus
Värskelt ametisse astunud ministrid oma töölaudade taga.
Konkursi “Aasta pressivideo 2015” võitsid Tiit Blaat ja Kairi Prints Delfist!
Tiit Blaat/Delfi, Kairi Prints/Delfi
Nikolai, Lasnamäe ürgmees
Nikolai on 76-aastane Lasnamäel elav mees, kes elab nii, nagu ta ise tahab. Ta askeldab päevad läbi oma põnevaid asju täis majas ja aias ning öösel magab puu otsas. Tema mälestused on kirkad ja ta jutustab need elavaks, vahele deklameerib peast vene luulet ning vanu palveid.
„Aasta pressivideo 2015” konkursi raames valiti kuuekümne töö hulgast välja kolm nominenti
„Aasta pressivideo 2015” konkursi nominendid on Postimehe videolugu “Strippari töine öö”, mille autorid on Jaanus Lensment ja Verni Leivak , Delfi mullune vabariigi aastapäevale pühendatud projekt “Üks Eesti, üks töö, üks riik”, mille autorid on Taavi Arus ja Krister Paris, ja Tiit Blaadi ja Kairi Printsi videolugu Lasnamäel puu otsas elavast mehest.
Konkursi žürii esimehe Balti Filmi- ja Meediakooli dotsent ja saatejuht Indrek Trefudelti sõnul on võrredes eelmise aastaga tehniline tase kindlasti kõrvasti paranud. Miinuspoolelt toob Treufelt välja oskamatuse teksti õigesti kasutada.
“Sõna ja pildi vahekord vajab klaarimist: ajakirjanik peab sõna pildist tähtsamaks ja see muutub segavaks faktoris. On näha, et paljudel tiimidel on kiusatus sõnakeskselt läheneda,” kommenteeris Treufeldt. “Aegajalt tekkis lugusid vaadates tunne, et pildikeelele ei anta ruumi ja tahaks öelda, et kui seda ajakirjanikku ees ei oleks…”
“Montaažioskus on kõvasti paranenud ja on näha, et autoritel tekib kogemus ja stilistikataju, osatakse pilti kasutada.”
Züriis osales onlinetoimetuse esindajana Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju. Visuaalse teksti analüüsil andis oma panuse pildikeelt hinnates ETV ja uudistesaate “Aktuaalne kaamera” vanemoperaator Tauno Peit.
Konkursile saadeti nii klassikalisi videoid uudistesündmustest, reportaaže ning ka olemuslugusid. Töid esitasid nii online väljaannete toimetusted aga ka üleriigilistes väljaannetes töötavad foto- ja videoreporterid ning maakonnalehtede väljannete töötajad.
Konkurss “Aasta pressivideo” toimus tänavu teist korda ning preemia parimale antakse üle 4.märtsil toimuval pressiballil.
Nominendid:
Jaanus Lensment/Postimees
Strippari töine öö
Naistepäevaöö tähendas Eesti tuntuimale stripparile Marco Tasasele pingelist töögraafikut. Arter väisas temaga kaht esinemispaika – erapidu Tallinnas ja avalikku etteastet Alavere pubis Harjumaal.
Taavi Arus/Delfi, Krister Paris/Delfi
“Üks töö, üks riik, üks rahvas”: politseinikud Risto ja Arina
Video oli osa Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva puhul Delfis ilmunud videolugude seeriast “Üks töö, üks riik, üks rahvas”, kus Taavi Arus ning toimetaja Krister Paris portreteerisid eri rahvustes Eesti inimesi, kes igapäevastes tegemistes käsikäes töötavad või elavad.
Tiit Blaat/Delfi, Kairi Prints/Delfi
Nikolai, Lasnamäe ürgmees
Nikolai on 76-aastane Lasnamäel elav mees, kes elab nii, nagu ta ise tahab. Ta askeldab päevad läbi oma põnevaid asju täis majas ja aias ning öösel magab puu otsas. Tema mälestused on kirkad ja ta jutustab need elavaks, vahele deklameerib peast vene luulet ning vanu palveid.
Žürii otsustas Kalju Suure stipendiumit tänavu mitte välja anda. Põhjusena esitasid žürii liikmed vääriliste tööde puudumist, sealhulgas ideede vähesust, projektide pealiskaudsust ja esitatud lugude vähest toimetamist.
“Sel aastal on väga palju materjali, kuid see materjal on viimistlemata,” kommenteeris režissöör, operaator ja filmialade õppejõud Arvo Iho. Ta tõdes kontseptsiooni puudumist ja vähest oskust jutustada lugu piltide kaudu.
Mulluse Kalju Suure stipendiumi laureaadi, fotograaf Karel Kraviku sõnul jäi žürii sõelale üks töö, milles nähti head potentsiaali, kuid kahjuks oli see oma lõplikust kujust veel väga kaugel. “Kindlasti motiveerime seda fotograafi oma tööd jätkama ja esitama järgmisel aastal uuesti,” julgustas Kravik.
“Fotoloo žanr on väga keeruline ja nõudlik,” ütles fotokunstnik Birgit Püve. Ka tema tõdes, et puudu jäi lõpetatusest, oskustest ja enesekriitikast. Arvo Iho lisas, et oli väga häid ja tundlikke üksikuid pilte, kuid terviklikke lugusid nappis. “Lool peab olema algus, arendus, pöördepunkt ja lõpp,” tuletas Iho meelde.
“Kuigi me elame väikesel maal, on Eestis tohutult palju teemasid. Ma ei tea, kas fotograafid ei märka neid,” tõstatas Birgit Püve küsimuse. Püve ootaks julgemat lähenemist teemadele ja aktiivsemat osavõttu.
Lisaks Arvo Ihole, Birgit Püvele ja Karel Kravikule kuulusid žüriisse fotograaf Raul Mee ja kunstnik ning Positiivi kaasautor Laura Põld.
Stipendiumi-konkursi tänavused korraldajad olid fotoajakirja “Positiiv” väljaandja Kristel Schwede ja Eesti Pressifotograafide Liidu liige ning Kalju Suure fondi koordinaator Erik Prozes. Korraldajad otsustasid parandada oluliselt teavitustööd, et järgmisel aastal saaksid fotograafid juba varakult oma projekte stipendiumile esitamiseks ette valmistama hakata.
Kalju Suure dokumentalistikastipendiumi aluseks on 2013. aastal Kalju Suure toetuseks avaliku annetuse teel kogutud summa, mille eesmärgiks kujunes kaasaegse dokumentaalse visuaalkultuuri toetamine ja sellega Kalju Suure pärandi väärtustamine. 2015. aastal pälvis stipendiumi Karel Kravik projektiga „Blood Unquiet“ (Rahutu veri).
You must be logged in to post a comment.