10. jaanuar 2014
Selgusid 2013. aasta parimad pressifotod.
Eesti Ajalehtede Liidu (EALL), Eesti Pressifotograafide Liidu (EPFL), Canoni ja Overalli žürii valis 1209 foto seast 2013. aasta Aasta Pressifoto ning parima uudis-, olemus-, spordi- ja portreefoto.
Žüriisse kuulusid Maalehe tegevtoimetaja Tiina Reinart (žürii esimees), vabakutseline pressifotograaf Toomas Volmer, Soome Aasta Pressifotograaf 2011 Touko Hujanen ja Leedu Fotograafide Ühingu esimees Jonas Staselis.
Konkursile laekus 1209 pilti 70 autorilt. Sealhulgas uudisfotode kategoorias 137 üksiktööd ja 33 reportaaži, olemusfoto kategoorias 155 üksiktööd ja 42 lugu, spordifoto kategoorias 105 üksiktööd ja 18 lugu ning portreede kategoorias 127 üksiktööd ja 13 lugu.
Kategooriate lõikes võitnud tööde hulgast valis žürii omakorda parima töö, mis pälvis tiitli „Aasta Pressifoto 2013“.
Žürii avalikustas täna nominendid. Võitjad tehakse teatavaks EALLi korraldataval pressipeol 28. veebruaril.
Vaata ja kuula žüriiliikmete kommentaare. Žürii esimehe põhjalikum kokkuvõte ilmub raamatus Eesti Pressifoto 2014.
Iga kategooria võitja saab diplomi ja 640 euro (neto) suuruse preemia. „Aasta Pressifoto 2013“ autor pälvib lisaks veel 640 euro (neto) suuruse preemia.
Lugupeetud meediaväljaannete esindajad!
Kõik nomineeritud tööd on Aasta Pressifoto 2013 käsitlevate uudiste juures vabalt kasutatavad. Kohustuslik on avaldada pildiallkirjad ja viited foto autoritele koos autori poolt esindatava väljaande või meediaagentuuri nimega.
______________________________
Aasta pressifoto 2013 nominendid
UUDIS
Septembril lõpus kutsuti Saaremaa päästjad Salmele, Suurna külla. Päästjate kohale jõudes oli suvila lausleekides. Kohe polnud päästetöödega võimalik ka algust teha, sest majas oli elekter veel sees. Kohalik külamees oli pettunud, sest alajaama uks oli lukus ning temal polnud õigust elektrit välja lülitada.
Kultuuriministri ümber lahvatas novembris kirgedest paks skandaal. Ajaleht Sirp sai omale mõneks ajaks uue peatoimetaja – Kaur Kenderi. Kired lõõmasid, meedia podises nagu keema aetud pudru ja nii tuligi lõpuks kultuuriministril vastu võtta otsus – lahkuda. 21.novembri ETV otsesaates Kahekõne teatas Rein Lang, et astub ministri ametist tagasi. Pildil on ta lahkumas telemajast. Samm on kerge ja lompe ületatakse lennates. Koorem on kadunud.
Eesti jäähokikoondise etteasteid MMi valikturniiril varjutas mitme mängija ohjeldamatu alkoholipruukimine. Võistkonna ühe tugitala Maksim Ivanovi teenetest loobuti kolmes viimases mängus. Paraku ei suutnud skandaali sattunud sportlased viinaviskamist lõpetada ja nii avanes “sangarite” saabumispäeval Tallinna lennujaamas piinlik vaatepilt.
Pildi allkiri: Maksim Ivanov talutatakse lennujaamast välja.
Eesti jäähokikoondise etteasteid MMi valikturniiril varjutas mitme mängija ohjeldamatu alkoholipruukimine. Võistkonna ühe tugitala Maksim Ivanovi teenetest loobuti kolmes viimases mängus. Paraku ei suutnud skandaali sattunud sportlased viinaviskamist lõpetada ja nii avanes “sangarite” saabumispäeval Tallinna lennujaamas piinlik vaatepilt.
Pildi allkiri: Eesti koondise liider Maksim Ivanov toibus esmalt pagasi ootesaalis, kuni kamraadid ta suurte raskustega toolilt püsti aitasid.
Eesti jäähokikoondise etteasteid MMi valikturniiril varjutas mitme mängija ohjeldamatu alkoholipruukimine. Võistkonna ühe tugitala Maksim Ivanovi teenetest loobuti kolmes viimases mängus. Paraku ei suutnud skandaali sattunud sportlased viinaviskamist lõpetada ja nii avanes “sangarite” saabumispäeval Tallinna lennujaamas piinlik vaatepilt.
Pildi allkiri: Eesti koondise liider Maksim Ivanov toibus esmalt pagasi ootesaalis, kuni kamraadid ta suurte raskustega toolilt püsti aitasid.
Eesti jäähokikoondise etteasteid MMi valikturniiril varjutas mitme mängija ohjeldamatu alkoholipruukimine. Võistkonna ühe tugitala Maksim Ivanovi teenetest loobuti kolmes viimases mängus. Paraku ei suutnud skandaali sattunud sportlased viinaviskamist lõpetada ja nii avanes “sangarite” saabumispäeval Tallinna lennujaamas piinlik vaatepilt.
Pildi allkiri: Väsinud koondislane.
Eesti jäähokikoondise etteasteid MMi valikturniiril varjutas mitme mängija ohjeldamatu alkoholipruukimine. Võistkonna ühe tugitala Maksim Ivanovi teenetest loobuti kolmes viimases mängus. Paraku ei suutnud skandaali sattunud sportlased viinaviskamist lõpetada ja nii avanes “sangarite” saabumispäeval Tallinna lennujaamas piinlik vaatepilt.
Pildi allkiri: Samal ajal nautis õues pingi peal lesides värsket ja kainestavat kevadõhku koondise kaitsja Dmitri Jakovlev.
________________________________
OLEMUS
Pruun villane pleed on laotatud Uku Kuudi (47) jalgadele ja kätele. Uku istub ratastoolis, pilk sihitud ainiti aknast välja. Uku juuksed on hallid ning tema liikumatu kõhn kuju jätab mulje, et aeg perekond Kuudi viinapuuväätidega ehitud majas seisab. Rauno Volmar / Eesti Ekspress, Eesti Ajalehed
Vahetult enne valimis avati Tallinnas Lasnamäel piduliku tseremooniaga Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik. Keskerakonna valimisvankri raskeveohobune on oma vao kündnud. Venekeelse õigeusukiriku ehitamise tarbeks Moskvast raha küsinud erakonna esimees Edgar Savisaar viipab kirikutrepil käega kõrval asuvale tühermaale: “Siia tuleb golfiväljak”.
Mustlased ehk romad on Eesti kõige suletum ja salapärasem vähemusrahvus, kellest me teame, et nad on, aga seda, KUIDAS nad on, teavad vaid nemad ise. Sarnaselt juutidega on romade kui rahvuse saatus olnud karm – neid on taga kiusatud, diskrimineeritud, hävitatud, kuid erinevalt juutidest pole neid päriselt mitte kunagi rehabiliteeritud, vaid paljuski jätkub vahettegev suhtumine mustlastesse siiani. Nende elukombeid ja traditsioone lähemalt tundmata kiputakse neid ikka mitte usaldama ja üldlevinud negatiivset hoiakut võtma. Fotoseeriana esitatud dokumentaalne sissevaade ei võta muust ühiskonnast sotsiaalses ja majanduslikus eraldatuses toimetava rahvakillu suhtes arvustavat seisukohta. Tegu on mustlaste enesereflektsiooniga, mille kogukonna liikmed fotograafile ise pakkusid. Eriti väärtuslikuks teeb kogu fotomaterjali tõsiasi, et mitte kunagi varem pole Eestis nii laiaulatuslikku visuaalset kajastust Eesti mustlaste ehk romade kohta esitatud.
Pildi allkiri: Naise töö ja mehe töö. Vanu traditsioone söögivaaritajana on naistel tänapäeval lihtsam täita kui meestel hobuseparsnikena.
Mustlased ehk romad on Eesti kõige suletum ja salapärasem vähemusrahvus, kellest me teame, et nad on, aga seda, KUIDAS nad on, teavad vaid nemad ise. Sarnaselt juutidega on romade kui rahvuse saatus olnud karm – neid on taga kiusatud, diskrimineeritud, hävitatud, kuid erinevalt juutidest pole neid päriselt mitte kunagi rehabiliteeritud, vaid paljuski jätkub vahettegev suhtumine mustlastesse siiani. Nende elukombeid ja traditsioone lähemalt tundmata kiputakse neid ikka mitte usaldama ja üldlevinud negatiivset hoiakut võtma. Fotoseeriana esitatud dokumentaalne sissevaade ei võta muust ühiskonnast sotsiaalses ja majanduslikus eraldatuses toimetava rahvakillu suhtes arvustavat seisukohta. Tegu on mustlaste enesereflektsiooniga, mille kogukonna liikmed fotograafile ise pakkusid. Eriti väärtuslikuks teeb kogu fotomaterjali tõsiasi, et mitte kunagi varem pole Eestis nii laiaulatuslikku visuaalset kajastust Eesti mustlaste ehk romade kohta esitatud.
Pildi allkiri: Fortuuna tänava leedi.
Mustlased ehk romad on Eesti kõige suletum ja salapärasem vähemusrahvus, kellest me teame, et nad on, aga seda, KUIDAS nad on, teavad vaid nemad ise. Sarnaselt juutidega on romade kui rahvuse saatus olnud karm – neid on taga kiusatud, diskrimineeritud, hävitatud, kuid erinevalt juutidest pole neid päriselt mitte kunagi rehabiliteeritud, vaid paljuski jätkub vahettegev suhtumine mustlastesse siiani. Nende elukombeid ja traditsioone lähemalt tundmata kiputakse neid ikka mitte usaldama ja üldlevinud negatiivset hoiakut võtma. Fotoseeriana esitatud dokumentaalne sissevaade ei võta muust ühiskonnast sotsiaalses ja majanduslikus eraldatuses toimetava rahvakillu suhtes arvustavat seisukohta. Tegu on mustlaste enesereflektsiooniga, mille kogukonna liikmed fotograafile ise pakkusid. Eriti väärtuslikuks teeb kogu fotomaterjali tõsiasi, et mitte kunagi varem pole Eestis nii laiaulatuslikku visuaalset kajastust Eesti mustlaste ehk romade kohta esitatud.
Pildi allkiri: Omaette – üks väheseid mustlasperesid, kes elab täiesti eraldatult talus Võrumaal. 27aastasel pereemal (keskel) on juba 4 last.
Mustlased ehk romad on Eesti kõige suletum ja salapärasem vähemusrahvus, kellest me teame, et nad on, aga seda, KUIDAS nad on, teavad vaid nemad ise. Sarnaselt juutidega on romade kui rahvuse saatus olnud karm – neid on taga kiusatud, diskrimineeritud, hävitatud, kuid erinevalt juutidest pole neid päriselt mitte kunagi rehabiliteeritud, vaid paljuski jätkub vahettegev suhtumine mustlastesse siiani. Nende elukombeid ja traditsioone lähemalt tundmata kiputakse neid ikka mitte usaldama ja üldlevinud negatiivset hoiakut võtma. Fotoseeriana esitatud dokumentaalne sissevaade ei võta muust ühiskonnast sotsiaalses ja majanduslikus eraldatuses toimetava rahvakillu suhtes arvustavat seisukohta. Tegu on mustlaste enesereflektsiooniga, mille kogukonna liikmed fotograafile ise pakkusid. Eriti väärtuslikuks teeb kogu fotomaterjali tõsiasi, et mitte kunagi varem pole Eestis nii laiaulatuslikku visuaalset kajastust Eesti mustlaste ehk romade kohta esitatud.
Pildi allkiri: 14aastane mustlasneiu ei mõtle enam koolile, vaid pigem meheleminekule ja kodustele toimetustele.
Mustlased ehk romad on Eesti kõige suletum ja salapärasem vähemusrahvus, kellest me teame, et nad on, aga seda, KUIDAS nad on, teavad vaid nemad ise. Sarnaselt juutidega on romade kui rahvuse saatus olnud karm – neid on taga kiusatud, diskrimineeritud, hävitatud, kuid erinevalt juutidest pole neid päriselt mitte kunagi rehabiliteeritud, vaid paljuski jätkub vahettegev suhtumine mustlastesse siiani. Nende elukombeid ja traditsioone lähemalt tundmata kiputakse neid ikka mitte usaldama ja üldlevinud negatiivset hoiakut võtma. Fotoseeriana esitatud dokumentaalne sissevaade ei võta muust ühiskonnast sotsiaalses ja majanduslikus eraldatuses toimetava rahvakillu suhtes arvustavat seisukohta. Tegu on mustlaste enesereflektsiooniga, mille kogukonna liikmed fotograafile ise pakkusid. Eriti väärtuslikuks teeb kogu fotomaterjali tõsiasi, et mitte kunagi varem pole Eestis nii laiaulatuslikku visuaalset kajastust Eesti mustlaste ehk romade kohta esitatud.
Pildi allkiri: Hoiavad kokku – Fortuuna tänava poisid.
Mustlased ehk romad on Eesti kõige suletum ja salapärasem vähemusrahvus, kellest me teame, et nad on, aga seda, KUIDAS nad on, teavad vaid nemad ise. Sarnaselt juutidega on romade kui rahvuse saatus olnud karm – neid on taga kiusatud, diskrimineeritud, hävitatud, kuid erinevalt juutidest pole neid päriselt mitte kunagi rehabiliteeritud, vaid paljuski jätkub vahettegev suhtumine mustlastesse siiani. Nende elukombeid ja traditsioone lähemalt tundmata kiputakse neid ikka mitte usaldama ja üldlevinud negatiivset hoiakut võtma. Fotoseeriana esitatud dokumentaalne sissevaade ei võta muust ühiskonnast sotsiaalses ja majanduslikus eraldatuses toimetava rahvakillu suhtes arvustavat seisukohta. Tegu on mustlaste enesereflektsiooniga, mille kogukonna liikmed fotograafile ise pakkusid. Eriti väärtuslikuks teeb kogu fotomaterjali tõsiasi, et mitte kunagi varem pole Eestis nii laiaulatuslikku visuaalset kajastust Eesti mustlaste ehk romade kohta esitatud.
Pildi allkiri: Valgas elavad 73-aastase ema hoole all kaksikutest invaliidid Lonni ja Amanda, kes ei saa ise liikuda. Majas pole vett, ahjud on katki, katus laseb läbi – aga elama peab.
Mustlased ehk romad on Eesti kõige suletum ja salapärasem vähemusrahvus, kellest me teame, et nad on, aga seda, KUIDAS nad on, teavad vaid nemad ise. Sarnaselt juutidega on romade kui rahvuse saatus olnud karm – neid on taga kiusatud, diskrimineeritud, hävitatud, kuid erinevalt juutidest pole neid päriselt mitte kunagi rehabiliteeritud, vaid paljuski jätkub vahettegev suhtumine mustlastesse siiani. Nende elukombeid ja traditsioone lähemalt tundmata kiputakse neid ikka mitte usaldama ja üldlevinud negatiivset hoiakut võtma. Fotoseeriana esitatud dokumentaalne sissevaade ei võta muust ühiskonnast sotsiaalses ja majanduslikus eraldatuses toimetava rahvakillu suhtes arvustavat seisukohta. Tegu on mustlaste enesereflektsiooniga, mille kogukonna liikmed fotograafile ise pakkusid. Eriti väärtuslikuks teeb kogu fotomaterjali tõsiasi, et mitte kunagi varem pole Eestis nii laiaulatuslikku visuaalset kajastust Eesti mustlaste ehk romade kohta esitatud.
Pildi allkiri: Ükskõik millisesse mustlaskodusse satud, kasvõi kõige vaesemasse, kaetakse laud, kuigi pakkuda saab ehk ainult küpsist ja teed.
Mustlased ehk romad on Eesti kõige suletum ja salapärasem vähemusrahvus, kellest me teame, et nad on, aga seda, KUIDAS nad on, teavad vaid nemad ise. Sarnaselt juutidega on romade kui rahvuse saatus olnud karm – neid on taga kiusatud, diskrimineeritud, hävitatud, kuid erinevalt juutidest pole neid päriselt mitte kunagi rehabiliteeritud, vaid paljuski jätkub vahettegev suhtumine mustlastesse siiani. Nende elukombeid ja traditsioone lähemalt tundmata kiputakse neid ikka mitte usaldama ja üldlevinud negatiivset hoiakut võtma. Fotoseeriana esitatud dokumentaalne sissevaade ei võta muust ühiskonnast sotsiaalses ja majanduslikus eraldatuses toimetava rahvakillu suhtes arvustavat seisukohta. Tegu on mustlaste enesereflektsiooniga, mille kogukonna liikmed fotograafile ise pakkusid. Eriti väärtuslikuks teeb kogu fotomaterjali tõsiasi, et mitte kunagi varem pole Eestis nii laiaulatuslikku visuaalset kajastust Eesti mustlaste ehk romade kohta esitatud.
Pildi allkiri: Tartu südalinnas Fortuuna tänavas elab mustlaspere juba 10 aastat vee ja elektrita varisemisohtlikus majas. Tõeline “fortuuna vedamine”.
Mustlased ehk romad on Eesti kõige suletum ja salapärasem vähemusrahvus, kellest me teame, et nad on, aga seda, KUIDAS nad on, teavad vaid nemad ise. Sarnaselt juutidega on romade kui rahvuse saatus olnud karm – neid on taga kiusatud, diskrimineeritud, hävitatud, kuid erinevalt juutidest pole neid päriselt mitte kunagi rehabiliteeritud, vaid paljuski jätkub vahettegev suhtumine mustlastesse siiani. Nende elukombeid ja traditsioone lähemalt tundmata kiputakse neid ikka mitte usaldama ja üldlevinud negatiivset hoiakut võtma. Fotoseeriana esitatud dokumentaalne sissevaade ei võta muust ühiskonnast sotsiaalses ja majanduslikus eraldatuses toimetava rahvakillu suhtes arvustavat seisukohta. Tegu on mustlaste enesereflektsiooniga, mille kogukonna liikmed fotograafile ise pakkusid. Eriti väärtuslikuks teeb kogu fotomaterjali tõsiasi, et mitte kunagi varem pole Eestis nii laiaulatuslikku visuaalset kajastust Eesti mustlaste ehk romade kohta esitatud.
Pildi allkiri: Alexandra kodu. Ühe väikese mustlastüdruku tuba ja tema ainuke mänguasi.
Mustlased ehk romad on Eesti kõige suletum ja salapärasem vähemusrahvus, kellest me teame, et nad on, aga seda, KUIDAS nad on, teavad vaid nemad ise. Sarnaselt juutidega on romade kui rahvuse saatus olnud karm – neid on taga kiusatud, diskrimineeritud, hävitatud, kuid erinevalt juutidest pole neid päriselt mitte kunagi rehabiliteeritud, vaid paljuski jätkub vahettegev suhtumine mustlastesse siiani. Nende elukombeid ja traditsioone lähemalt tundmata kiputakse neid ikka mitte usaldama ja üldlevinud negatiivset hoiakut võtma. Fotoseeriana esitatud dokumentaalne sissevaade ei võta muust ühiskonnast sotsiaalses ja majanduslikus eraldatuses toimetava rahvakillu suhtes arvustavat seisukohta. Tegu on mustlaste enesereflektsiooniga, mille kogukonna liikmed fotograafile ise pakkusid. Eriti väärtuslikuks teeb kogu fotomaterjali tõsiasi, et mitte kunagi varem pole Eestis nii laiaulatuslikku visuaalset kajastust Eesti mustlaste ehk romade kohta esitatud.
Pildi allkiri: Häda ei anna häbeneda.
Mustlased ehk romad on Eesti kõige suletum ja salapärasem vähemusrahvus, kellest me teame, et nad on, aga seda, KUIDAS nad on, teavad vaid nemad ise. Sarnaselt juutidega on romade kui rahvuse saatus olnud karm – neid on taga kiusatud, diskrimineeritud, hävitatud, kuid erinevalt juutidest pole neid päriselt mitte kunagi rehabiliteeritud, vaid paljuski jätkub vahettegev suhtumine mustlastesse siiani. Nende elukombeid ja traditsioone lähemalt tundmata kiputakse neid ikka mitte usaldama ja üldlevinud negatiivset hoiakut võtma. Fotoseeriana esitatud dokumentaalne sissevaade ei võta muust ühiskonnast sotsiaalses ja majanduslikus eraldatuses toimetava rahvakillu suhtes arvustavat seisukohta. Tegu on mustlaste enesereflektsiooniga, mille kogukonna liikmed fotograafile ise pakkusid. Eriti väärtuslikuks teeb kogu fotomaterjali tõsiasi, et mitte kunagi varem pole Eestis nii laiaulatuslikku visuaalset kajastust Eesti mustlaste ehk romade kohta esitatud.
Pildi allkiri: Sünnipäeva hommik.
Mustlased ehk romad on Eesti kõige suletum ja salapärasem vähemusrahvus, kellest me teame, et nad on, aga seda, KUIDAS nad on, teavad vaid nemad ise. Sarnaselt juutidega on romade kui rahvuse saatus olnud karm – neid on taga kiusatud, diskrimineeritud, hävitatud, kuid erinevalt juutidest pole neid päriselt mitte kunagi rehabiliteeritud, vaid paljuski jätkub vahettegev suhtumine mustlastesse siiani. Nende elukombeid ja traditsioone lähemalt tundmata kiputakse neid ikka mitte usaldama ja üldlevinud negatiivset hoiakut võtma. Fotoseeriana esitatud dokumentaalne sissevaade ei võta muust ühiskonnast sotsiaalses ja majanduslikus eraldatuses toimetava rahvakillu suhtes arvustavat seisukohta. Tegu on mustlaste enesereflektsiooniga, mille kogukonna liikmed fotograafile ise pakkusid. Eriti väärtuslikuks teeb kogu fotomaterjali tõsiasi, et mitte kunagi varem pole Eestis nii laiaulatuslikku visuaalset kajastust Eesti mustlaste ehk romade kohta esitatud.
Pildi allkiri: Suurelt õelt Olesjalt on palju õppida. Tüdrukud peavad juba varakult teadma, kuidas end meeste jaoks ehtida.
Mustlased ehk romad on Eesti kõige suletum ja salapärasem vähemusrahvus, kellest me teame, et nad on, aga seda, KUIDAS nad on, teavad vaid nemad ise. Sarnaselt juutidega on romade kui rahvuse saatus olnud karm – neid on taga kiusatud, diskrimineeritud, hävitatud, kuid erinevalt juutidest pole neid päriselt mitte kunagi rehabiliteeritud, vaid paljuski jätkub vahettegev suhtumine mustlastesse siiani. Nende elukombeid ja traditsioone lähemalt tundmata kiputakse neid ikka mitte usaldama ja üldlevinud negatiivset hoiakut võtma. Fotoseeriana esitatud dokumentaalne sissevaade ei võta muust ühiskonnast sotsiaalses ja majanduslikus eraldatuses toimetava rahvakillu suhtes arvustavat seisukohta. Tegu on mustlaste enesereflektsiooniga, mille kogukonna liikmed fotograafile ise pakkusid. Eriti väärtuslikuks teeb kogu fotomaterjali tõsiasi, et mitte kunagi varem pole Eestis nii laiaulatuslikku visuaalset kajastust Eesti mustlaste ehk romade kohta esitatud.
Pildi allkiri: Mustlase armastus. Pruut ootab peigu.
Mustlased ehk romad on Eesti kõige suletum ja salapärasem vähemusrahvus, kellest me teame, et nad on, aga seda, KUIDAS nad on, teavad vaid nemad ise. Sarnaselt juutidega on romade kui rahvuse saatus olnud karm – neid on taga kiusatud, diskrimineeritud, hävitatud, kuid erinevalt juutidest pole neid päriselt mitte kunagi rehabiliteeritud, vaid paljuski jätkub vahettegev suhtumine mustlastesse siiani. Nende elukombeid ja traditsioone lähemalt tundmata kiputakse neid ikka mitte usaldama ja üldlevinud negatiivset hoiakut võtma. Fotoseeriana esitatud dokumentaalne sissevaade ei võta muust ühiskonnast sotsiaalses ja majanduslikus eraldatuses toimetava rahvakillu suhtes arvustavat seisukohta. Tegu on mustlaste enesereflektsiooniga, mille kogukonna liikmed fotograafile ise pakkusid. Eriti väärtuslikuks teeb kogu fotomaterjali tõsiasi, et mitte kunagi varem pole Eestis nii laiaulatuslikku visuaalset kajastust Eesti mustlaste ehk romade kohta esitatud.
Pildi allkiri: Heal järjel Pärnu noor mustlaspere. Ema Diana, ärimehest isa Aivar ning vennaksed Sillart ja Ivar.
_________________________
PORTREE
BIRGIT PÜVE (Eesti Ekspress): fotoseeria “Elada mitmuses”
Kaksikute teema tõstatab tänapäeva individualismi ülistavas maailmas küsimuse iga üksiku inimese unikaalsusest. Kaksikuid sünnib üha rohkem, samal ajal otsib ühiskond ainulaadsust. Kasvav mitmike arv on muutnud hoopis kaksikuid ja kolmikuid endid ning sarnasuse mõistet laiemalt. Igaüks meist soovib olla eriline, ilma et tuleksime selle peale, et on kaksikuid, kes eelistavad teadlikult olla sarnased. Selleks, et erineda meist kõigist. Tegemist on kirjastuse Hea Lugu raamatuprojektiga.
Gard Hvaara esinemas Simple Sessionil rohkem kui miljoni vaataja ees.
Igor Mang – 2014. Rohelise puuhobuse aasta prognoosile inspiratsiooni kogumas
_________________________
SPORT
Tartus toimunud 100m suusasprindi poolfinaal, kus tänu soomlase õnnetusele sai Kein Einaste finaali.
Ralf Tributnsovi stardihetk.
Eesti jalgpalli karikavõistluste veerandfinaal. Türi JK Ganvixi teekond Tallinnasse, kus mängiti 17. aprillil Sportland Arenal valitseva Eesti meistri Nõmme JK Kalju vastu, kus kaotati 5 väravaga.
Eesti jalgpalli karikavõistluste veerandfinaal. Türi JK Ganvixi teekond Tallinnasse, kus mängiti 17. aprillil Sportland Arenal valitseva Eesti meistri Nõmme JK Kalju vastu, kus kaotati 5 väravaga.
Eesti jalgpalli karikavõistluste veerandfinaal. Türi JK Ganvixi teekond Tallinnasse, kus mängiti 17. aprillil Sportland Arenal valitseva Eesti meistri Nõmme JK Kalju vastu, kus kaotati 5 väravaga.
Eesti jalgpalli karikavõistluste veerandfinaal. Türi JK Ganvixi teekond Tallinnasse, kus mängiti 17. aprillil Sportland Arenal valitseva Eesti meistri Nõmme JK Kalju vastu, kus kaotati 5 väravaga.
Eesti jalgpalli karikavõistluste veerandfinaal. Türi JK Ganvixi teekond Tallinnasse, kus mängiti 17. aprillil Sportland Arenal valitseva Eesti meistri Nõmme JK Kalju vastu, kus kaotati 5 väravaga.
Eesti jalgpalli karikavõistluste veerandfinaal. Türi JK Ganvixi teekond Tallinnasse, kus mängiti 17. aprillil Sportland Arenal valitseva Eesti meistri Nõmme JK Kalju vastu, kus kaotati 5 väravaga.
Eesti jalgpalli karikavõistluste veerandfinaal. Türi JK Ganvixi teekond Tallinnasse, kus mängiti 17. aprillil Sportland Arenal valitseva Eesti meistri Nõmme JK Kalju vastu, kus kaotati 5 väravaga.
Eesti jalgpalli karikavõistluste veerandfinaal. Türi JK Ganvixi teekond Tallinnasse, kus mängiti 17. aprillil Sportland Arenal valitseva Eesti meistri Nõmme JK Kalju vastu, kus kaotati 5 väravaga.
Eesti jalgpalli karikavõistluste veerandfinaal. Türi JK Ganvixi teekond Tallinnasse, kus mängiti 17. aprillil Sportland Arenal valitseva Eesti meistri Nõmme JK Kalju vastu, kus kaotati 5 väravaga.
Eesti jalgpalli karikavõistluste veerandfinaal. Türi JK Ganvixi teekond Tallinnasse, kus mängiti 17. aprillil Sportland Arenal valitseva Eesti meistri Nõmme JK Kalju vastu, kus kaotati 5 väravaga.
Kontaktid:
Konkursi “Aasta Pressifoto 2013″ projektijuht Ester Vaitmaa, ester.vaitmaa@delfi.ee (56929928)
Eesti Ajalehtede Liit, Maige Prööm: 646 1005, eall@eall.ee
You must be logged in to post a comment.