Kalju Suur (18.02.1928 – 13.11.2013)

Lahkus meie aja jäädvustaja Kalju Suur (18.02.1928 – 13.11.2013)

Raske on leida kultuurieluga kursis olevat inimest, kes teda ei teaks. Päevapiltnik, kelleks ta end ise tagasihoidlikult kutsus, oli südamlik ja tähelepanelik, oma põhimõtete ning veidrustega. Ta mõte liikus, silm kadreeris ja näpp sügeles päästiku järele… See oli ta ravimatu kiindumus. Ta elutööks sai hulgaliselt SUUREpäraseid enam kui poole sajandi vältel jäädvustatud fotosid meie ajast. Alles hiljuti tähistasime Kalju Suure 85. sünnipäeva Estonia teatrimajas, äsja lahkus ta vaikselt meie seast.

Täna meenub mulle üks foto, mille Kalju Suurest 2009 aasta laulupeol jäädvustasin ajal, mil ta end enne kontserdi algust publiku esiritta seadis. Ikka sinna auväärsete maestrote kõrvale! Tegelikult ta kuuluski nende maestrote hulka, kelle üle uhkust tunneme ja kes aastakümneid meie kultuurielus olulist rolli on täitnud. Seal ta oli, truu Canoni filmikaamera istmel aega ootamas ja ise püsti seistes kavalalt naeratades ümbrust uurimas. See uudistav pilk ja naeratus on Kaljut ikka saatnud ja elus uksi avanud. Tulemuseks kirju mosaiik kultuurikilde, sekka kordumatuid hetki meie ajaloost, kenasid aktifotosid ning lihtsalt põnevaid kerge kiiksuga huumorikaid ülesvõtteid elust enesest. Kui palju on neist näitusi kodumaal ja piiri taga eksponeeritud, ei jõua kokkugi lugeda, samuti fotoraamatuid, kuhu enamiku oma loomingust on autor kokku sobitanud. Üks fotodest – „Liivakell“ oli lausa esimeseks Sovetskoje Fotos trükitud aktifotoks. Kuid üks hiljuti raamatupoodides lettidele ilmunud raamatutest on mulle eriti lähedane. „Ülesvõtteid laulu- ja tantsupeo päevilt 1963–2009“. Aukartust äratavalt pikk periood kenasti kokku võetud koos ajastu kontekstis hetketabamustega. Fotolugu, mis algas hoogsalt dirigendipulti mineva Gustav Ernesaksaga ja lõpeb fotoga temast lauluväljaku nõlval. Nende vahele mahtus oluline osa Kalju tänuväärsest tööst. Ühelt poolt oli see mitme inimpõlve lugu, teisalt stiilne, oma käekirjaga koguteos.

Sageli kohtasin Sind kas fotolaboris, kus parajasti pilte välja valisid ja kannatlikult nende valmimist ootasid, või istusid raamatu ja kohvitassi taga KuKu kohvikus, kus Sinuga päevateemadel on mõnus lobiseda või rääkida lehtedes ilmunud fotodest. Hea sõna oli Sulle nagu dopingu eest.

Eeskujuks pidasid maailmakuulsat Henri Cartier-Bressoni, keda Sul õnnestus isegi Tallinnas jäädvustada. Elu läks nii, et Soome Kameralehti tituleeris Sind Baltimaade Henri Cartier-Bressoniks. Pidasid seda oma elu kõige suuremaks tunnustuseks.

Sinu elutöö on aukartustäratav ning sellel on meie kultuuriloos püsiv koht. Meie mälestustes elad Sa ikka edasi.

PEETER LANGOVITS,
Eesti Pressifotograafide Liidu nimel

Lisatud on Kalju Suure eluloo olulisemad faktid
KALJU- HILLAR SUUR CV
18.veebruar 1928. a sündis Tallinnas
Abielus, 2 last, 3 lapselast, 1 lapselapselaps
1946 Tallinna 1.Õhtukeskkooli
1947 Tallinna Raudteetööstuskool
Tallinn-Väikse Veduridepoo lukksepp
Marati mehaanik
1981–1994 ajalehe Sirp ja Vasar fotoreporter
Tallinna Fotoklubi ja fotogrupi Stodom asutajaliige
1995 asutas kirjastuse Suurkalju
Osalenud üle 150 rahvusvahelisel näitusel, teinud 140 isiknäitust 15 riigis
1978 Rahvusvahelise Fotokunsti Föderatsiooni kunstniku tiitel AFIAP
1999 Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia
2001 V klassi Valgetähe orden
2007 Rahvuskultuuripreemia

Head ajakirjandusväljaannete esindajad. Järgmised fotod on antud sündmuse kontekstis kasutamiseks. Palun viidata autoritele.